Isamaaliidu esimehe Tunne Kelami avalik pöördumine ..... IP

Kuumad uudised | 17 Oct 2003 | EWR

Isamaaliidu esimehe Tunne Kelami avalik pöördumine Eesti Vabariigi presidendi ja ühiskondlikus leppes osalejate poole

17.10.2003

IML esimehena tervitan Vabariigi Presidendi algatust saavutada poliitiliste erakondade ja kodanikuühenduste vaheline ühiskondlik lepe, mis looks kooskõlastatud rahvusliku aluse ühiseks jõupingutuseks Eesti kõige põhilisemate probleemide lahendamisel. On väga oluline, et leppe eelnõu keskendub teemadele nagu iibe soodustamine, lastele hariduse andmine ning majandusliku arengu kindlustamine. Mainitud eluvaldkonnad on Isamaaliidu jaoks olnud alati erilise tähtsusega. Isamaaliit on andnud leppe koostamisse omapoolse panuse, mida tunnustas Vabariigi President. Hindame seda, et kavandis on näiteks selgemalt väljendatud vajadus toetada peretalusid ning jaotada Euroopa Liidu toetused tasakaalustatult maa ja linna, suurte ja väikeste ettevõtete vahel.

Hetkel sunnib mind ühiskondliku leppe osaliste poole pöörduma tõsiasi, et murettekitavalt on leppe tekstis jäänud kajastamata Eesti kodanike ja püsielanike seniste jõupingutuste ja arengu alus – Eesti rahvusriigi ja kodakondsuse mõiste, mis kasvab välja meie põhiseadusest. Isamaaliit on teinud mitmel korral ettepaneku täiendada leppe sissejuhatust järgnevalt:

“pidades esmatähtsaks Eesti rahvusriigi, eesti kultuuri ja rahvuse kestmist ning elujõudu”, samuti Eesti kodakondsuse aluste muutumatust.”

Julgen eeldada, et väljendan rohkearvuliste rahvuskaaslaste seisukohta, kui väidan, et eesti rahvuse ja kultuuri kestmise kindlustab üksnes rahvusriigi ja selle kodakondsuse selge ja püsiv struktuur. Viimaseta jäävad püüdlused eestluse elujõu ja rolli tugevdamiseks teataval määral headeks kavatsusteks. Eesti Vabariigi põhiseadus määratleb selgelt ja ühemõtteliselt Eesti riigi põhiülesande: “tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade”. Just seetõttu on rahvuslikes ühissihtides kokkuleppele jõudmisel ülioluline teadvustada, et seda meie riigi põhiüleannet saab praktikas teostada ainuüksi rahvusriigi ja selle kodakondsuse muutumatul alusel.

Ma ei saa nõustuda seisukohtadega nagu oleks kõik eelöeldu midagi endastmõistetavat, mida koosmeele ja kodurahu huvides polevat tarvis ülearu selgelt välja öelda. Väikerahval, kes alles paarikümne aasta eest oli jäämas vähemusse omaenda põlisel kodumaal ning kes astub just praegu uude keskkonda, kus toimivad võimsad nivelleerivad ja föderalistlikud hoovused; väikerahval, kes kogeb jätkuvalt Ida poolt ametlikul tasandil surveavaldusi taastada kakskeelsus ning muuta Eesti kodakondsus permanentsete järelandmiste teel farsiks, mis enam ei täidaks oma ülesannet rahvusriigi toestajana – sel väikerahval on kaalukad põhjused ning kohustus mitte kaotada silmist neid põhialuseid, millele taastatud Eesti Vabariik õnnestus rajada.

Euroopa Tulevikukonvendi liikmena 2002-2003 sain isikliku kogemuse Euroopa Liidust kui suveräänsete rahvusriikide ühendusest. EL tulevikku puudutavatel aruteludel olid sagedamini kasutatud mõisted “rahvusriik” ja “rahvusparlament”. Tehti täiesti selgeks, et EL kodakondsuse ei asenda rahvusriigi kodakondsust, mille kohta igal liikmesriigil säilib otsustusõigus, vaid üksnes täiendab seda. Sellel taustal on Eestil kõige vähem põhjust hoiduda nii tähtsa rahvusliku kokkuleppe ettevalmistamisel teadvustamast oma riigi põhialuseid. Ühene ja kindel selgus nendes alustes loob eesti põlisrahvale kindlustunde tuleviku suhtes ning on parimaks lähtekohaks siiaasunute sõbralikul kaasatõmbamisel Eesti ühiskonna probleemide lahendamisesse ning tunnustavale ja toetavale suhtumisele vähemuskultuuridesse.

Käesoleva aasta 14. jaanuaril kutsus Isamaaliit kokku kodakondsus- ja keelepoliitika ümarlaua. Selles osalenud erakondade esindajad olid ühel meelel, et kodakondsuse- ja keelepoliitika peab püsima muutumatuna. Külastasin ümarlaua volitusel Vabariigi Presidenti ja edastasin talle mainitud seisukohad. President pidas vajalikuks kohtuda nimetatud teemal kõikide erakondade esindajatega. Tõdesime, et Eesti kodakondsus- ja keelepoliitika vastab kõigile rahvusvahelistele kokkulepetele ja demokraatlikes riikides kehtivaile nõuetele. Isamaaliit esitas juba siis vastavad täiendused ühiskondliku leppe alusteksti. Täna kutsun auväärseid ühiskondliku leppe osalisi viima lõpule erakondade ümarlaua algatus ning tagama eesti rahvale kindlustunne rahvusriigi püsivuse suhtes.

Tunne Kelam
Isamaaliidu esimees

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)