Viimastel valimistel räsida saanud Isamaaliit kogunes täna Tartus, et minna kevadistele valimistele vastu uue ja tugevama juhtkonnaga. Esimeheks sai Tunne Kelam, aseesimeesteks valiti Peeter Tulviste ja Trivimi Velliste. Isamaaliitlased ise möönavad siiski, et seekord tuleb parlamendivalimistelt vähemalt kolmandiku jagu väiksem häältesaak.
Isamaaliidu tänane üldkogu Tartus kulges juba mõni päev tagasi ette valmistatud mängukava järgi. Varem parteisiseselt kokku lepitud esimehekandidaadile Tunne Kelamile konkurente ei tekkinud. Kuigi poliitringkondades kõneldi nii Tõnis Lukase kui ka Trivimi Velliste šanssidest, oli Vanemuise saali tulles toetus Kelamile veenev. Viiesajast isamaaliitlasest andis talle oma hääle 430.
Samas astuti mitmeid samme, et ülejäänute ambitsioone rahuldada. Tunne Kelami kandideerimistingimuseks oli, et sel juhul saaks aseesimeheks tema kunagine parteisisene konkurent presidendirallis Peeter Tulviste. Kuid lisaks Tulvistele pakuti kompromissvariandina aseesimehe kohta ka Trivimi Vellistele, kes vastutasuks taandas oma kandiatuuri erakonna kõrgeimale kohale. Õigupoolest tuli Velliste tarbeks koguni üks aseesimehe koht juurde luua.
Vastne esimees Kelam rääkis Raadio Vaba Euroopale, et Isamaaliidu sõnumid ei muutu. Nende sihiks on keskenduda eeskätt rahvusluse teemadele. “Need väärtused lihtsalt ei muutu. Neid võib tõlgendada värskemalt, jõulisemalt, avatumalt,” kinnitas Kelam oma erakonna vääramatut kurssi. “Selle tõttu meil ongi ehk selline tasakaal, et kui me räägime rahvuslusest, rahvuskultuuri säilitamisest, rahvusriigist, siis me käsitleme seda avatud Euroopa kontekstis.
Isamaaliitlased kritiseerisid oma sõnavõttudes teravalt rahvastikuminister Eldar Efendijevi ideed lõdvendada kodakondsuse andmise tingimusi. Samas on meedias ja ka partei sees kõlanud hinnanguid, nagu tähendaks Kelami tulek partei esimeheks Isamaaliidu kurssi russofoobsele poliitikale. Kelam lükkab süüdistused venevaenulikkuses ümber.
“Vastupidi, Isamaaliit pole iial olnud venevaenulik. Meie olime need, kes Eesti Kongressi kaudu tegid esimese praktilise sammu integratsiooni alustamiseks,” meenutas esimees.
Endine Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas leidis, et liidrivahetus tuli Isamaaliidule kasuks, sest see erakond pole erinevalt Keskerakonnast ühe liidri keskne partei. Vaadates peatselt ees seisvaid parlamendivalimisi prognoosib Ammas siiski, et Isamaaliidu häältehulk kahaneb vähemalt kolmandiku jagu, mis siiski ei välista osalust võimu teostamises kui liitlastel häst läheb.
“Ma arvan, et latt tuleks seada kusagil kümne-kaheteist koha piirimaile,” ennustas Ammas, kes ei pidanud sellist kohtadearvu sugugi väikeseks. “See võib tähendada väga olulist kaasarääkimist valitsusliidus. Ma kardan, et demokraatiameelsetel jõududel võiks muidu need väga olulised hääled puudu jääda.”
Praegu on Isamaaliidul parlamendis 18 kohta. Endise peasekretäri ennustatud toetus on ligi kaks korda kõrgem kui Isamaaliidu praegused toetusnumbrid.
Isamaaliit tõotab rangemat rahvuslust PM
Arvamus
TRENDING
