Dublin (EE) — Kohe Eesti taasiseseisvumise järel 1991.a. pöörasid paljud eestlased oma pilgud NATO ja Euroopa Liidu poole, seades transatlantiliste organisatsioonidega ühinemise oma eesmärgiks. Selles nähti võimalust mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede julgeoleku suurendamiseks.
Mäletatavasti sai Eesti NATO liikmeks 2. aprillil, ja nüüd ka lõplikult ELi liikmeks 1. mail. Vastav tseremoonia toimus ELi eesistujamaa, Iiri Vabariigi pealinnas Dublinis.

Euroopa Liit laienes 30. aprilli keskööl vastu 1. maid 15-liikmelisest blokist 25 liikmega liiduks, mis loob majandusliku hiiglase, millel on potentsiaal USAga konkureerimiseks.

Ühinemise eelõhtul toimus Dublinis muljetavaldav ilutulestik, oli korraldatud mitmeid kontserte, kus osales tuhandeid iirlasi, ajakirjanikke ja pidustustele saabunud väliskülalisi kõigist ELi liikmesriikidest. Helisesid kirikukellad.

Dublini äärelinnas asuvas Phoenixi rahvuspargis, kus muide käivad hirved vabalt ringi, seisab Iiri presidendiloss, mis oma arhitektuurilt meenutab Washingtoni Valget Maja.

1. mail toimus lossiesisel väljakul 25 liikmesriigi lippude heiskamise pidulik tseremoonia nende maade juhtide osavõtul.

Avasõna ütles Iiri president Mary McAleese, väljendades lootust, et iga uus liikmesriik annab oma panuse ja kogemused ELi ühtsesse varasalve, millele vanad liikmed vastavad samaga. Seejärel kõneles Iiri peaminister Bertie Ahern, kes muuhulgas ütles, et pühitsedes ELi laienemist loome ja ehitame koos üles ühiskonna, kus kõik inimesed saavad rahus elada. Seejärel heisati lipud Euroopa hümni, Beethooveni „Ood rõõmule“ helide saatel, mida esitas kohalik koor.
See oli väga pidulik ja emotsionaalselt mõjuv hetk, paljudel olid silmis pisarad. Käesolev laienemine tõi ELi kaheksa endist kommunismimaad, mis olid aastakümneid Läänest eraldatud traataia ning ideoloogiaga.

Nüüd on ELi ajalooline lainemine teoks saanud, liitu kuulub 455 miljonit kodanikku 25-st riigist. Uute liikmesriikide ühinemine toob ELi värsket verd ja teeb ühtlasi virgutava süsti Euroopa majanduslikku arengusse, tuues kaasa tõhusaid investeeringuid ja elatustaseme tõusu, aga eeskätt ELi positsiooni tugevnemise maailma-areenil.

Kui varem peeti Euroopat üheks maailma suuremaks konfliktikoldeks, kust said alguse ka kaks kõige verisemat maailmasõda, siis nüüd on eesmärgiks muuta Euroopa kontinendiks, kus valitsevad rahu ja heaolu. Kui meeldiv, et seal asub ka meie Eesti Vabariik, keda on põhjust õnnitleda selle ajaloolise tähtpäeva puhul.

Märkmed: