Delfi juhtkiri
Eesti läheb taasiseseisvumispäevale vastu raskete tunnetega. Pärast pronksiöid on tunduvalt vähenenud —olgugi varem ehk ositi petlik olnud — turvatunne, majandus kannab kahjusid ja Vene propagandamasin töötab täistuuridel, tümitades väikest Eestit kõigi vahenditega.
Elu on näidanud, et Eestil ei ole Vene propagandarünnakutele suurt midagi vastu panna. Veelgi enam: meie enda õuel käib kähmlus ajaloo pärast, mis raskendab veelgi kohast vastamist valedele ning halvendab enesetunnet. Kui meie oma ajaloolased pole olnu suhtes ühel meelel, siis mida peavad tundma need noored inimesed, kelle oma kogemus napp? Mismoodi paistab see maailmale, kui me ise oma ajaloo suhtes selgusel ei ole?
Alles äsja käis ajakirjanduse veergudel äge vaidlus president Pätsi tegeliku rolli üle — nüüd peame tunnistama, et meil on ühtede ajaloolaste arvamus teiste omade vastu, aga selgust tema tõelises rollis pole meil endiselt. Parasjagu pooleli on mõneti ootamatult alanud arusaama kujundamine Erna võitlejate üle: Rein Ruutsoo heidetud “pomm” lõhkes kõige kriitilisemal hetkel — just siis, kui Venemaa — ja mitte ainult Venemaa — on Erna retke natsistlikuks ettevõtmiseks kuulutanud.
16 aasta jooksul on nii mõnigi tollane iseseisvuse eest seisja tundmatuseni muutunud. Paljusid üllatas, et professor Marju Lauristin, kes pole pikka aega päevapoliitikasse sekkunud, asus kirglikult kaitsma sotsist ministri Urve Palo tellitud uuringuid, millega pälvis hulgaliselt mõistmatust. Reaktsioonid Lauristini mõtteavaldustele ajakirjanduses panevad aga ilmselt armastatud professori pead kinni hoidma: sallivust suurendama mõeldud mõtted ajendasid erakordselt sallimatuid väljaütlemisi.
Kõige suurema metamorfoosi on aga kahtlemata läbinud pronkskriisi järel oma märatsevate valijate poolele asunud Edgar Savisaar, kunagine Rahvarinde loomise algataja, kelle ülesastumisi kunagises kultussaates “Mõtleme veel” kuulati hinge kinni pidades. Rahvarinde järglasest Keskerakonnast on aga saanud Naši komissari Mark Sirõki lemmikpartei. Pole ka ime: venekeelse valijaga tegeleb see partei ainuüksi.
Veretult kättevõidetud, nüüdseks siis 16-aastane iseseisvus pandi pronksiöödega tõsiselt proovile. Kuigi Eesti võiks ennast pidada viimatise lahingu võitjaks, on probleeme nii palju, et nende lahendamist jagub rohkem kui ühele valitsusele.
Iseseisvusaja metamorfoosid
Kuumad uudised | 18 Aug 2007 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
