Praegused Ehatare elanikud on sõjaeelse Eesti Vabariigi lapsed, kes on sündinud Vabadussõja ajal või pärast selle lõppu ja saanud seal oma hariduse. Neid peetakse üldiselt Eesti ajaloo kõige õnnelikumaks põlvkonnaks. Seepärast on Eesti Vabariigi aastapäev neile tähtsam kui ükski teine riiklik püha aastas. Ka meie väikese riigi uuem ajalugu on ühiselt läbi elatud. Olgu see siis sõjakeerises põgenemine kodumaalt teistesse Euroopa riikidesse või Põhja-Ameerikasse, kus endale uued kodud rajati. Paljud asuvad oma eluõhtul elama Ehatarre.
EV 89. aastapäeva tähistamisele kulus Ehatares üle nädala, kui arvestada juurde ka sellesse ajajärku langenud Eesti Riigikogu valimised, millest väga elavalt osa võeti.
Iseseisvuspäeva varahommikul koguneti õue, et vinges talvetuules heisata sini-must-valge lipp. Lauldi Eesti hümni. Päev varem peetud pidulikul aktusel suures söögisaalis lauldi meie praeguse asukohamaa hümni. Aktusel esines puhkekodu oma naiskoor Ehatähed, lauldes „Minge üles mägedele“, „Püha, põline ja üllas“ ja „Kuldrannake“. Ehatare teenistuja Ester Mandra esitas langenud kangelaste mälestamiseks Helju Kruuvi luuletuse „Sõdur“, millele järgnes ühislaul „Hoia, Jumal, Eestit“. Aastapäevakõne pidas Ehatare tegevusdirektor Rosemarie Lindau, kes põimis oskuslikult oma noorusmälestused iseseisvuspäevade tähistamisest Kanadas tänapäeva, mil ta töötab vanuritega. Hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud Roosi, nagu teda siin kutsutakse, ütles: „Elan nüüd Eestile rohkem kui kunagi varem teie mälestuste kaudu.“ Kõik oli väga ehatarelik ja südantsoojendav. Ehatare „peremees“ on Eesti Abistamiskomitee Kanadas, kes oli saatnud vanureid tervitama oma juhatuse sekretäri Hilja Kuutma. Hilja rääkis Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema mõtetest. Päts on mees, keda mitmed Ehatare elanikud on oma nooruspäevil näinud rahva hulgas liikumas ja kõnelemas. Ta lõpetas oma sõnavõtu Anna Haava luuleridadega: „Me sammume suure sihi poole. Me tahame elada ja kirjutada aegade raamatusse“, misjärel laulis taas Ehatare naiskoor. Ühiselt lauldi veel „Mu isamaa armas“.
Täpselt tund aega kestnud aktus lõppes Eesti hümniga, millele järgnes samas vastuvõtt hõrgutiste ja klaasi veiniga.
Iseseisvuspäeva nädala raames külastas Ehataret ka ETV saategrupp Tallinnast koos saatejuhi Reet Linnaga. Toimus väga meeldiv kontsert vanureile tuttavaist ja ka uuemaist eesti viisidest. Samuti leidis mahti Ehatarre sisse astuda Toronto aktusel esinenud peakõneleja Viido Polikarpus, kes andis ülevaate poliitilisest hetkeseisust kodumaal.
Aktusel andis puhkekodu administraator Ruth McFarlane üle Kanada eestlaste teenetemärgi meie elanikule Oldi Põderile. Oldi on tuntud väga aktiivse gaidjuhina, kauaaegse Ehatare vabatahtliku abistajana, Eesti Invaliide Toetava Naisringi liikmena ja kodumaa abistajana.
Nendele Ehatare elanikele, kes soovisid või kelle tervis võimaldas, oli 24. veebruaril korraldatud ka bussitransport aktusele Vana-Andrese kirikusse ning sõjaveteranide kokkutulekule Eesti Majas.
Iseseisvuspäev Ehatares
Eestlased Kanadas | 02 Mar 2007 | Ervin AleveEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
