SI-202
Pärnus toimunud Iseseisvuspartei üldkoosolek tõi kaks uudist, mis ei ole uudised: jätkatakse vana juhiga ja jätkatakse ka meedia eiramist.
Erinevalt neli aastat tagasi toimunud üldkoosolekust, mis järgnes valimistulemusele 0,2%, seekord esimehe väljavahetamise küsimust isegi ei arutatud. Oli saavutatud suhtelist edu, kuna tulemus parandati 0,4%-ni, ning delegaadid olid partei juhtimisega rahul.
"Kui see küsimus tekib, siis arutatakse seda sügisel. Valimistulemused olid oodatud, sest Iseseisvuspartei ei käsuta võimukartelli solgitorusid, millised Iseseisvusparteid alaliselt sopaga üle valavad," märkis üldkoosolekul osalenud nimetuks jääda sooviv delegaat.
Eesti Rahvusliku Liikumise endine juht Anti Teraväe ei pea väiteid tõsiseks. "Paluks konkreetseid näiteid ja viiteid selle kohta, kuidas võimukartell Iseseisvusparteid pidevalt sopaga üle valab. Millised on need solgitorud, kust pidevalt soppa pähe langeb vaestele iseseisvuslastele? Ja paluks konkreetseid viiteid, mitte niisama uinamuina mölinat," soovib Teraväe.
Iseseisvuspartei pikaajaline traditsioon on suletus, selle hulka kuulub ka meedia vältimine. "Reedel toimus Eesti Iseseisvuspartei
üldkoosolek, mis tekitas enne toimumist arvamusi
, kuid kus toimunu kohta kusagilt muidugi midagi lugeda ei saa (laupäeval EKD
kongressil vastuvõetud pöördumise on seevastu toonud ära isegi Postimees
)," kirjutas sõltumatu veebileht Infopartisan.
Kuna paratamatult kerkib üles võrdlus Soomega, kus rahvuslik erakond Perussuomalaiset kogus äsjastel parlamendivalimistel 19% häältest ning pani kihama kogu Euroopa, siis tuleb kriitikat ka EIP siseringist.
"Tihti ei soovitagi meediasse pääseda, kuna lihtsam on "jonnivat kannatajat" mängida. Näiteks viimaste valimiste ajal loobuti Postimehe ja Delfi valimismasinas osalemast, kuna "küsimused olid kallutatud" (ma pakkusin välja, et koostan vastused EIP poliitilisest doktriinist lähtudes, kuid seda ei peetud vajalikuks). Rahvusringhäälingu valimismasina vastused "magati maha", kuna ei suudetud õigel ajal reageerida ja argumenteeritud vastuseid koostada. Probleemi sügavam olemus peitub selles, et Leito ei suuda eristada "majandusinstituuti" (analüütiliste majandusteemaliste artiklite kirjutamine) ja "erakonda" (oma vaadete tutvustamine eesmärgiga võimule saada ja nii elukorraldust paremaks muuta erakonna programmiliste seisukohtade realiseerimise näol). Majandusinstituut ei peagi valimismasinates ja meedias figureerima, kuid erakond peab," kirjeldab nimetuks jääda sooviv liige.
Iseseisvuspartei kasuks valimiskampaaniat teinud ja erakonna köögipoolt nuusutanud Kaspar Rammo pani pärast EIP üldkoosolekut oma isiklikul veebilehel üles animatsiooni "Miks Iseseisvuspartei valimistel edukas pole?"
http://kaspar.rammo.net/2011/0..."Millega see lõpeb? EIP hääbub haleda visinaga... Nii see probleemipundar ringiratast käib. Esimene toodab teist, teine kolmandat jne ning viimane esimest. Kellel see kasulik on??? Kasulik on see neile kõigile, kes võimul on: Tallinnas ja Toompeal, Brüsselis ja Moskvas, samuti neile kes Eestist maksuvabalt kasumit välja veavad," tõdeb Rammo.
Allikas: Sõltumatu Infokeskus
Kontakt:
www.si.kongress.ee