aastakümmet kestnud vaheaega ja eirab sellega rahvusvahelist moratooriumi.
Luba antakse esialgu küll vaid 30 kääbusvaala ja üheksa finnvaala küttimiseks aastaks. Kääbusvaalad on ohustatud liikide nimekirjas. Teaduskaalutlustel on Island lubanud aastail 2003-2007 küttida kokku 200 kääbusvaala, vahendasid välisagentuurid.
Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace mõistis Islandi otsuse hukka ja leidis, et püügimaht on väike vaid seetõttu, et testida rahvusvahelist reaktsiooni.
Islandi kalandusministeerium teatas, et riigi majandus sõltub mereressurssidest ja lubas hoida püüki jätkusuutlikul tasemel.
Norra kõrval saab Island seega teiseks riigiks, kes on ametlikult teatanud kommertsvaalapüügi taastamisest. Norra lubab tänavu küttida 1052 kääbusvaala. Jaapan püüab samuti vaalasid, õigustades seda aga teaduslike kaalutlustega. Tõusva päikese maa küttis Antarktika vetes eelmisel hooajal 850 kääbusvaala ja 10 finnvaala.
Vaalapüüdjariigid väidavad, et pärast rahvusvahelise vaalapüügimoratooriumi kehtestamist Rahvusvahelise Vallapüügikomisjoni (IWC) poolt aastal 1985 on vaalaasurkond piisavalt taastunud. Islandi väitel on Põhja-Atlandi regiooni keskosas umbes 70 000 kääbusvaala ja 25 800 finnvaala.
Vaalapüügi vastu on kõige enam Suurbritannia ja USA ning vaalapüüki toetavad riigid leiavad, et IWC on nende mõju all.
Arno Põder