Islandi 13 jõuluvana - Riina MÄRKMIK
Eestlased Kanadas | 17 Dec 2021  | Riina KindlamEesti Elu
Islandi advendikalender, mis tänavu Tallinnasse saabus, näitab sealseid jõuluvanasid veidi vähem õudsetena, rohkem isegi koomilistena. Iga päeva aknaluugi taga on QR-kood. Koodisid nutitelefoniga skaneerides on võimalik kuulata interneti vahendusel lugusid nii islandi, inglise kui poola keeles. (Poolakad on Islandi suurim vähemusrahvus). See on nagu omamoodi audioraamat. Foto: Riina Olevsdóttir
Sellest nädalast hakkasid ISLANDIL liikuma järgemööda 13 jõuluselli. Jutt ei käi inglise hääldusega mõistest ja sõnast „ai-land“ ehk inglise sõna „saar“, vaid riigist, mida eesti ja islandi keeles hääldatakse „iss-land“, (Iceland). Tegelikult on see riik ka saar, jäine saareriik. Islandlased (Icelanders, mitte NY Islanders) ise nimetavad oma saareriiki Ísland ja eestlased ütlevad nende eeskujul sama moodi. Ei ole siin keerulist midagi! Jää on islandi keeles ja ka teistes skandinaavia keeltes ís ja sealt ka nimi, tähenduses jäämaa.

Aga need erilisi sellisid kutsutakse islandi keeles jólas/veinar (jõuluvanad), kuigi nad tunduvad meile rohkem päkapikkude moodi. Jól(in) on ülisarnane meie sõnale JÕUL(ud) ja ka jul ja yule(tide) ning Islandi saare jõulumehikesi on mainitud juba 17. sajandil ehk aastal 1600 millegagi. Inglise keeles kutsutakse neid yule lads.

Paar kavalat õde Islandi läänefjordidest liiguvad ka jõulude aegu ringi. Siinse nimi on Flotsokka ja tema täidab lõpuni kudumata sokke rasvaga, mida riisub supi ja teiste toitude pealt. Tema õde Flotnös pistab kogutud rasva oma ninna hoiule! Pildil on Ingibjörg H. Ágústsdóttiri puust nikerdus Akureyri Muuseumi iga-aastasel jõulunäitusel. Foto: Riina Olevsdóttir
Tänapäeval on neid mehikesi kujutatud naljakate ja natuke tobedatena (silly) kuid siiski suht(eliselt) (relatively) rõõmsate ja ohututena (harmless). Aga see on pehmendatud tänapäev...

See kõik algas ammu-ammu sellel kivisel ja jäisel saarel, kui punnis kõhuga punases rüüs jõuluvanast ei teadnud keegi veel midagi. Küll aga liikus väikseid tegelasi, legendid räägivad rohkem kui 90, kes sundisid lapsi olema väga tähelepanelikud.

Mehikesed (ja ka paar tüdrukut) on verejanulise (blood-thirsty) jõulunõia Grýla ja tema laisa karvase mehe Leppalúði lapsed ning tulevad inimeste juurde aasta kõige lühematel päevadel oma suurest lumemäe sees olevast koopast nimega Dimmuborgir Põhja-Islandil. Sealne maastik on must laava-väli (vulkaane on palju!) ja lähedal asuvas Mývatni termilises (thermal) soojas vees, mis maa seest muliseb, pesevad jõulusellid ennast ÜHE korra aastas puhtaks, 7. jõulukuul.

Juttudesse on PÕLISTATUD (jäädvustatud, hoitud) 13 kuulsamat jõuluselli, keda oodatakse kindlatel päevadel enne jõule igal aastal. Või siis mitte...! Sest 1932. a. ilmunud laste luuleraamatu „Jólin koma“ („Jõulud tulevad“) kohaselt on need päris hullud tegelased. Luuletusi loetakse igal aastal jälle, et olla valmis rünnakuks! Mõned arvavad, et jólasveinar-sellid võivad olla islandlaste esivanemad, kes proovivad lapsi hirmutades neid õpetada ja karastada (to toughen up).

Headele lastele toovad vallatud jõulusellid sussi sisse komme. Suss või kingake on aknalauale jäetud. Toovad ka kingitusi. Teevad ka rumalusi ja väga tüütuid (annoying) asju, panevad kannatuse (patience) proovile. Kui nad ei ole rahul laste käitumisega, jätavad nad sussi sisse toore või isegi mädaneva kartuli! Lapsed proovivad lepitada olukorda ja jätavad sellidele laufabrauð'i, „lehe leiba“. See on lame ja krõbe, hele „leib“, mida valmistatakse jõulude aegu. Õhuke kui pannkook, sellesse lõigatakse mustreid ja praetakse krõbedaks.

Kui kuuski või mände ei ole niisama võtta, nagu näiteks laevaga merel olles või saarel, näiteks Kihnus või Islandil, siis on olnud kombeks selline puidutükkidest kokku pandud ja kaunistatud jõulupuu. Foto: Akureyri muuseum Islandil.
Oo, aga koduloom, kiskja (predator) kass on perel ka! Must ja sama suur kui pea/linna Reykjaviki mitmekorruseline maja. Jólakötturinnist on laulnud ka kuulus Björk. Kui lastel ei ole pööripäeva ja jõulude ajaks uusi riideid, siis see kiisu lihtsalt sööb need lapsed ära. Aga olgem ausad – korralike, soojade riieteta saaks need lapsed nagunii talvel Islandil otsa...

Esimesena, 12. detsembri ööl saabub puust jalgadega lambakiusaja, järgmisel ööl juba oruvaritseja (varastab piima), siis lühike „Julla“, kes sööb krõbedaid pannijäänuseid nagu kotletikübemeid („Krõps, krõps, krõps!“), siis lusikalakkuja, edasi potikraapija, kausilimpsija, uksepaugutaja, skyriõgija, (skyr, hääldatud „skirr“, on Islandi oma jogurt), vorstinäppaja, aknastpiiluja, uksenuuskur, lihakonks ja lõpuks jõululaupäeva õhtul (24.12.) küünlavaras. Neil kõigil on oma eri nimed, mida saate huvi korral üleilmsest neti-võrgust püüda!

Paharettide suhtes tuleb valvas olla, aga ju see hoiab islandlasi vormis. Nad on niigi vormis, sest peavad karmi ilma ja keerulisi olusid trotsima (vastu pidama) keset Põhja-Atlandi tuuli ja äkilisi ilmamuutusi. Nad on eeskujuks meile kõigile. Ka oma keele uhkuse ja selle hoidmise poolest. Soovitan südamest minna neile külla uskumatut saare loodust kogema!

Head pühadeootust ja ettevalmistamist kõigile!

Riina Olevsdóttir frá Tallinn

Kõik saab, nagu ikka, alguse emast ja isast. Islandi jõulu/sellide isa on laisk Leppalúði (vasakul) ja ema jõulu/nõid Grýla, kelle lemmik maius/pala on lapsu/kesed. Mõlemad on hiiglased. Neil on ka kuulus kuri kass. Siin nad on Akureyri linna tänaval, mis asub Islandi põhja/rannikul ja on pea/linna Reykjaviki järel teine suurim linn. Foto: Vikipeedia
Vanad legendid räägivad, et jóla/kötturinn, Islandi jõulu/kass sööb ära lapsed, kellel ei ole uusi, korralikke, soojasid riideid. Tryggvi Magnússoni joonistus on luuletaja Jóhannes úr Kötlumi 1932. aastal ilmunud kuulsast kogust Jólin koma (“Jõulud tulevad”). Foto: genderdesk.wordpress.com vahendusel
Jõulukiisu näitab hambaid Reykjavikis südalinnas pühade aegu. Foto: Iceland Review
Alates 12. detsembrist tuleb iga päev üks uus jõulu/vanake. Üks kiusab lambaid ja joob nende piima, teine põmmutab uksi, kolmas varastab suitsutama pandud vorste, järgmine sööb ära kõik maitsva krõbeda, mis pannidele jäänud, ja nii edasi. Siinne sell, Glugga/gægir, "aknast piiluja", saabub 21. detsembril ja lahkub 3. jaanuaril. Iga vana puhul on kindel saabumise ja lahkumise päev. Tryggvi Magnússoni aja/loolisel joonistusel on näha, et lapsed on veidi murelikud. Foto: genderdesk.wordpress.com vahendusel
19. detsembril on tuleb peita ära skyri varud. See on Islandi oma jogurt ja seda hakkab tol päeval pugima skyrisöödik (skyr gobbler). Joonistus on aastast 1932.
Tänapäeval on skyrisöödikut natuke teistsugusena kujutatud.
Eestis müüakse ja süüakse ka skyri (hääldatud "SKIRR").
Islandi uue aja jõuluvanad on veidike lahedama moega sellid. Aga kes see ette teab, millised just Sinu koju ja sahvrisse ronivad!... Fotod internetist


 
Eestlased Kanadas