Sellest nädalast hakkasid ISLANDIL liikuma järgemööda 13 jõuluselli. Jutt ei käi inglise hääldusega mõistest ja sõnast „ai-land“ ehk inglise sõna „saar“, vaid riigist, mida eesti ja islandi keeles hääldatakse „iss-land“, (
Iceland). Tegelikult on see riik ka saar, jäine saareriik. Islandlased (
Icelanders, mitte NY Islanders) ise nimetavad oma saareriiki
Ísland ja eestlased ütlevad nende eeskujul sama moodi. Ei ole siin keerulist midagi! Jää on islandi keeles ja ka teistes skandinaavia keeltes
ís ja sealt ka nimi, tähenduses jäämaa.
Aga need erilisi sellisid kutsutakse islandi keeles
jólas/veinar (jõuluvanad), kuigi nad tunduvad meile rohkem päkapikkude moodi.
Jól(in) on ülisarnane meie sõnale JÕUL(ud) ja ka
jul ja
yule(tide) ning Islandi saare jõulumehikesi on mainitud juba 17. sajandil ehk aastal 1600 millegagi. Inglise keeles kutsutakse neid
yule lads.
Tänapäeval on neid mehikesi kujutatud naljakate ja natuke tobedatena (
silly) kuid siiski suht(eliselt) (
relatively) rõõmsate ja ohututena (
harmless). Aga see on pehmendatud tänapäev...
See kõik algas ammu-ammu sellel kivisel ja jäisel saarel, kui punnis kõhuga punases rüüs jõuluvanast ei teadnud keegi veel midagi. Küll aga liikus väikseid tegelasi, legendid räägivad rohkem kui 90, kes sundisid lapsi olema väga tähelepanelikud.
Mehikesed (ja ka paar tüdrukut) on verejanulise (
blood-thirsty) jõulunõia Grýla ja tema laisa karvase mehe Leppalúði lapsed ning tulevad inimeste juurde aasta kõige lühematel päevadel oma suurest lumemäe sees olevast koopast nimega Dimmuborgir Põhja-Islandil. Sealne maastik on must laava-väli (vulkaane on palju!) ja lähedal asuvas Mývatni termilises (
thermal) soojas vees, mis maa seest muliseb, pesevad jõulusellid ennast ÜHE korra aastas puhtaks, 7. jõulukuul.
Juttudesse on PÕLISTATUD (jäädvustatud, hoitud) 13 kuulsamat jõuluselli, keda oodatakse kindlatel päevadel enne jõule igal aastal. Või siis mitte...! Sest 1932. a. ilmunud laste luuleraamatu „Jólin koma“ („Jõulud tulevad“) kohaselt on need päris hullud tegelased. Luuletusi loetakse igal aastal jälle, et olla valmis rünnakuks! Mõned arvavad, et
jólasveinar-sellid võivad olla islandlaste esivanemad, kes proovivad lapsi hirmutades neid õpetada ja karastada (
to toughen up).
Headele lastele toovad vallatud jõulusellid sussi sisse komme. Suss või kingake on aknalauale jäetud. Toovad ka kingitusi. Teevad ka rumalusi ja väga tüütuid (
annoying) asju, panevad kannatuse (
patience) proovile. Kui nad ei ole rahul laste käitumisega, jätavad nad sussi sisse toore või isegi mädaneva kartuli! Lapsed proovivad lepitada olukorda ja jätavad sellidele laufabrauð'i, „lehe leiba“. See on lame ja krõbe, hele „leib“, mida valmistatakse jõulude aegu. Õhuke kui pannkook, sellesse lõigatakse mustreid ja praetakse krõbedaks.
Oo, aga koduloom, kiskja (
predator) kass on perel ka! Must ja sama suur kui pea/linna Reykjaviki mitmekorruseline maja. Jólakötturinnist on laulnud ka kuulus Björk. Kui lastel ei ole pööripäeva ja jõulude ajaks uusi riideid, siis see kiisu lihtsalt sööb need lapsed ära. Aga olgem ausad – korralike, soojade riieteta saaks need lapsed nagunii talvel Islandil otsa...
Esimesena, 12. detsembri ööl saabub puust jalgadega lambakiusaja, järgmisel ööl juba oruvaritseja (varastab piima), siis lühike „Julla“, kes sööb krõbedaid pannijäänuseid nagu kotletikübemeid („Krõps, krõps, krõps!“), siis lusikalakkuja, edasi potikraapija, kausilimpsija, uksepaugutaja, skyriõgija, (
skyr, hääldatud „skirr“, on Islandi oma jogurt), vorstinäppaja, aknastpiiluja, uksenuuskur, lihakonks ja lõpuks jõululaupäeva õhtul (24.12.) küünlavaras. Neil kõigil on oma eri nimed, mida saate huvi korral üleilmsest neti-võrgust püüda!
Paharettide suhtes tuleb valvas olla, aga ju see hoiab islandlasi vormis. Nad on niigi vormis, sest peavad karmi ilma ja keerulisi olusid trotsima (vastu pidama) keset Põhja-Atlandi tuuli ja äkilisi ilmamuutusi. Nad on eeskujuks meile kõigile. Ka oma keele uhkuse ja selle hoidmise poolest. Soovitan südamest minna neile külla uskumatut saare loodust kogema!
Head pühadeootust ja ettevalmistamist kõigile!
Riina Olevsdóttir frá Tallinn
