Pikalt ei olnud netikommentaaride avaldamisel Eestis üldse mingeid regulatsioone, nüüd aga kiputakse seda valdkonda üle reguleerima, mis on naljakas, leidis e-Riigi Akadeemia juhatuse liige Ivar Tallo.

Ivar Tallo rääkis ERR-i uudisteportaalile, et on raske ennustada, kuidas kohanevad lugejad Eesti Päevalehe nõudega logida artiklite kommenteerimiseks ennast sisse ID-kaardiga nagu internetipanka.

"Eksperimenteerimist pole keegi keelanud ja minu arust on see huvitav. Vaatame, mis saab. Praegu, nagu ma olen tähele pannud, on vist kõige rohkem kaheksa kommentaari mõnele loole tulnud. Vanasti võis neid vist lugeda sadades."

Tallo meenutas, et omal ajal seadis Eesti Päevaleht esimesena kommenteerimisele piirangu, nõudes e-posti aadressi andmist. Siis mõneks ajaks suur hulk kommenteerijaid kadus, kuid hiljem naasis.

Anonüümsus kui inimõigus

Anonüümsele kommenteerimisele ei saa Tallo arvates anda ühest hinnangut. "Enamus aega inimühiskonnas ei ole me tõesti olnud anonüümsed. Külaühiskonnas teadsid kõik kõigist kõike ja anonüümsus tekkis massiühiskonnas. Samal ajal on see praegu minu arvates muutunud peaaegu et inimõiguseks, nii et seda ära kaotada ei ole ka ilmselgelt päris mõistlik. Ilmselt tuleb leida töötav kompromiss."

Tallo tõi näiteks International Herald Tribune'i ja BBC kommenteerimiskeskkonnad, mis tema sõnul töötavad hästi.

Avaram võimalus kaasa rääkida

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli avaldasid eelmisel nädalavahetusel saates "Olukorrast riigis" arvamust, et kui kommenteerimine üldse keelata, ei juhtuks midagi.

"Ma arvan, et kui mõned ajakirjanikud sõna ei võtaks, ei juhtuks ka midagi halba Eesti riigis," muigas Tallo.

"Siin võib seisukohti olla palju, aga ma arvan, et need tehnoloogilised edusammud, mis annavad rohkematele võimaluse Eesti asjades kaasa rääkida, on pigem demokraatiat loovad ja seetõttu ikkagi kasulikud."

Tallo sõnul saab Eesti meedia esimestest eksisammudest suhteliselt varsti üle. "Kümme aastat tagasi meil midagi sellist veel polnud. Küll kõik järgmise paari-kolme, võib-olla kümne aastaga paika loksub," sõnas ta.

Anonüümsus kaitseb isikut

"Väikses ühiskonnas kaitseb anonüümne kommenteerimine väga selgelt isikut. See annab võimaluse keskenduda palju rohkem sellele, mida kirjutatakse, mitte sellele, kes kirjutab," rääkis Tallo.

"Kui näiteks võtab sõna Marju Lauristin, siis kaua võib vanemate patte tema kaela nuhelda?! Inimene ise on juba pensionär, aga ikka meenutatakse seda, mida tema isa tegi, mitte seda, mida ta ise ütles. Selliste asjade vältimiseks on [anonüümsus] väga hea ning on olemas ka regulatsioonid, kuritarvituste vältimiseks."

Märkmed: