J.Kuperjanovi Selts avaldas Eesti Vabadussõja ja Kuperjanovi pataljoni 92.sünniaastapäeva mälestuseks partisanide salgas/pataljonis teeninud sõjameeste nimekirja

Eesti Vabadussõja alguse ja Kuperjanovi pataljoni 92. sünnaaastapäeva puhul avaldas Julius Kuperjanovi Selts oma veebilehel www.kuperjanov.ee Kuperjanovi partisanide salga/pataljoni nende 1224 teadaoleva sõjamehe nimed ning nende edasise saatuse, kes võitlesid sõja alguse raskeimal perioodil 23.12.18-01.02.19. õlg-õla kõrval koos pataljoni asutaja leitnant J.Kuperjanoviga.

Uskumatu legend, et partisanide juht mobiliseeris kolme nädalaga oma mõnekümne kaitseliitlasega salgast 1200-mehelise pataljoni leidis seega tõestust. Ligi pooled neist meestest loovutas leitnant Kuperjanov enne Tartust Valga vabastamiseoperatsioonile suundumist teistele Eesti Rahvaväe üksustele, sest riigil oli tol perioodil tõsiseid raskusi sõjameeste mobiliseerimisega Vabadussõtta.

Leitnant J.Kuperjanov juhtis oma partisanid võidust võiduni, vabastades 5.01.19. Punaarmee käest L - Eesti ühest esimestest küladest: Saduküla. Järgnesid Visusti, Koogi, Kärevere, Mõisamaa, Voldi. Üheskoos soomusrongidega ning kokku 300-mehelise ühendväeosaga vabastati 14.01.19. Tabivere, Äksi, Kärkna, Vasula, Maramaa, Tähtvere ja Tartu linn.

Alates 25.01.19. allutati ltn. J.Kuperjanovile ltn. K.Einbundi (Eenpalu) kooliõpilaste pataljon, jäädes ise seejuures Eesti ajaloo madalaima auastmega ohvitseriks, kellele allus ligi 900 - meheline pataljon. Pärast Valguta, Teedla, Tilga, Rõngu, Raigaste, Aakre, Rebaste ja Puka vabastamist 25.01.19. suunas Kuperjanov Einbundi väeosa Pikasillale, et sealt liikuda Tõrva peale. Raskustesse sattunud Einbundi koolinoortele lähetas Pikasillale järele oma pataljoni 4.roodu eesotsas ltn J.Untiga, kellega üheskoos vabastati V-Emajõe suudme küla.

Oma kolme rooduga ja jätkuvalt soomusrongide toel vabastasid partisanid Kuigatsi, Priipalu, Õru, Tsirguliina (tollal Sangaste), Tõlliste ja Paju mõisa. Uue Valga vabastamise operatsiooni juhi saabumisega pöördus ltn. Kuperjanovi senine õnn tragöödiaks, sest tema edukuse strateegilised nägemused vastase allutamiseks suruti kõrgema juhtkonna poolt maha ning Paju mõisa teistkordset vabastamist 31.01.19. käskis ooberst Kalm teha tugevasti hilinenult alles keskpäeval. Rünnakut mõisale alustas vaid alla 300 partisani, keda toetas partisanidelt äravõetud suurtükkide vähene tuli (10-12 lasku) ning tunnise hilinemisega appi saabunud soomlaste 380-meheline üksus. Kogu päeva vaikisid soomusrongide täpsed kahurid ja liikumatult püsis ka rongide 600-meheline soomusmeeste dessant. Kõigele vaatamata oli 01.02.19. Valga linn vaba. Leitnant J.Kuperjanov oskas vormida oma alluvatest tõelised sõjamehed, kes olid valmis isamaa vabaduse eest võitlema viimse veretilgani.

J.Kuperjanov suutis ära hoida Eesti lõhestamise ning Valga vallutamine tegi võimalikuks Vabadussõja võidu ning lõi eeldused Võnnu lahingu võitmisele.

Vaata nimekirja www.kuperjanov.ee või otseaadressil

http://www.kuperjanov.ee/Patal...


Julius Kuperjanovi Selts

Märkmed: