Lea Kreinin

Kauaoodatud 32. Lääneranniku Eesti Päevad (LEP) on nüüdseks läbi saanud. Eelmise nädala lehes oli ülevaade avatseremoooniast. Aga mis sai festivalil edasi?
Selle aasta 5.-9. augustini kestnud LEP-l oli taas palju võimalusi Eesti kultuuriruumis toredasti aega veeta. Üritus algas tegelikult juba 4. augustil golfiturniiriga ning samal õhtul oli võimalik vaadata uuemaid Eesti filme „Seenelkäik“ ja „Mandariinid“. Lisaks mitmekülgsele kultuuriprogrammile, milles oli seekord kanda märkimisväärne osa Eestist tulnud esinejatel, toimus mitmeid huvitavaid seminare ja koosolekuid. Ka lapsi ja noorukeid polnud unustatud – neile jagus tegemist nii lastenurgas kui noorte tutvumisõhtul, pitsaõhtul ja ronimisüritusel „Core“ keskuses.

Eestist oli seekord kohale lennanud rekordarv esinejaid, kes ka mitmetel üritustel korduvalt üles astusid: üle 130 laulja, tantsija ja pillimehe. Tantsurõõmu jagasid vaatajatega noored „Tantsutrollid“ Ääsmäelt, Saaremaa meeskoor lisas toekad meeshääled laulupeo ühisesse häältemerre, üle 35 aasta tegutsenud ansambel „Justament“ pani rahva rõõmsalt jalga kepsutama. Ka teised Eestist pärit ansamblid „Tuuleviiul“, „Noorkuu“, „Võlukeeled“ ja „Wigla“ astusid üles mitmel festivaliüritusel, meelitades oma kõrgekvaliteedilise esinemisega kohale palju vaatajaid. Eestist esinejate kohaletoomisel oli üheks suursponsoriks Kultuuriministeerium, kelle esindajad, kantsler Paavo Nõgene ja asekantsler Anne-Ly Reimaa, olid samuti festivalil kohal.
Korraldajaid küsitledes selgus, et idee, teha kogu üritus Vancouveri asemel 2010.a taliolümpiakülas Whistleris, osutus hulga raskemaks, kui alguses arvati. Ürituse presidendi Olev Rummi sõnul haarasid aga kõik sellest mõttest juba alguses suure huviga kinni. Nähtud vaev tasus ennast kuhjaga ära, sest andis osalejaile kordumatu elamuse viibida looduskaunis kohas, kus sündmus ka kohalikus külapildis silma paistis ning möödakäijates huvi äratas. Ka osalejate meelest peeti sel aastal eriti õnnestunuks seda, et kogu festival toimus väikeses kaunis kuurordis. Suurlinnamelu asemel oli võimalus nautida loodust – festivalitajad pääsesid mägigondlitega kõigile lähedalasuvaile mäetippudele soodushinna eest. Korraldustoimkonna liikme Arvo Maritsa sõnul oli Whistleris raskusi odavate öömajade leidmisega esinejaile, sest kuurordis on kõik teatavasti väga kallis. Lõpuks õnnestus majutada Eestist tulnud külalised suusainstruktorite ühiselamusse, mis suviti tühjana seisab. Ka Vancouveris õnnestus leida kõigile osavõtjaile sobiv ja taskukohane majutus. (Vancouveris toimus pühapäeval ka LEP viimane üritus – suur kooride ühiskontsert Chan’i keskuses.) Raskusi põhustas korraldajaile seegi, et Whistleris toimus samaaegselt veel teinegi suurfestival – mägiratturite „Crankworx“. Seetõttu tuli laulupidu külaväljaku asemel pidada kohalikus kultuurikeskuses. Nagu iga ürituse korraldamise juures, nii olnud ka sel korral alguses palju lahkarvamusi, kuid korraldajail, keda oli ühtekokku ligi kolmkümmend, õnnestus üritus siiski üksmeelselt ja edukalt läbi viia. Korraldajad olid ka kõikjal isiklikult kohal, et jooksvalt probleeme lahendada ning kõigi eest kenasti hoolitseda. Osavõtjate sõnul olevat aga tegu siiani kõige paremini korraldatud LEP-ga. SUUR tänu nii korraldajaile kui sponsoreile toreda ja meeleoluka festivali eest! (Pikemalt Eesti Elu 14.aug. paberlehest, suur fotogalerii www.eestielu.ca)

Märkmed: