Ida-Virumaal Vaivara vallas Grenaderimäel kogunesid laupäeval 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid ja vabadusvõitlejad, et mälestada Sinimägede lahingutes langenud sõdureid. Foto: Eero Vabamägi / Postimees
25. juuli 2015
Sinimägedes toimunud mälestusüritusel tõdeti, et eestlane peab lahti saama aastatepikkusest orjamentaliteedist ning austama vanu traditsioone, samuti ei tohiks võõrmundris sõdinud Eesti sõdureid kergekäeliselt hukka mõista.
Üritus möödus rahulikult ning võimalikke vahejuhtumeid aitas ära hoida sündmuse tarbeks palgatud turvafirma, kelle ülesandeks oli muuhulgas kontrolli teostamine väravas, takistamaks näiteks vaenuõhutavaid loosungeid kandvate inimeste territooriumile pääsemist.
Mälestustseremoonia avasõnad lausus näitlejanna Merle Jääger, kes kutsus Eesti rahvast üles orjarahva mentaliteedist üle olema. «Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et eestlased on silku ja aganaleiba sööv orjarahvas,» ütles ta, rõhutades et kuigi sõjamälestused võivad jääda hinge, pole praegu enam põhjust millegi ees hirmu tunda. «Enam ei pea mitte midagi kartma nagu toona, kui pidime end alal hoidma. See on midagi, mis on jäänud eestlase hingesoppi,» lausus Jääger.
Lisaks tundis Jääger muret tänapäevase infoühiskonnaga kaasnevate probleemide pärast. «Mulle tundub, et mida avaramaks muutub maailm, seda ahtam on inimeste silmaring. Väärtused lihtsalt upuvad infomürasse ära,» viitas ta tänapäevastele muredele.
Kooseluseadus kui traditsioonide rikkuja
Narva pastor ja endine kirikuõpetaja Villu Jürjo leidis oma kõnes, et traditsioonid, mille eest Sinimägedes võideldi, on hääbumas. «Praegune Eesti pole enam see Eesti, mille eest meie kangelased võitlesid, nemad kaitsesid peret ja sellega seonduvaid väärtusi,» rääkis ta. «Sellest hetkest alates kui Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, pole enam tegu riigiga, mis kannaks endas samasid väärtusi, mille nimel Sinimägedes elusid kaotati,» ütles pastor.
Võõra mundri kandmine oli õigustatud
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja partei noortekogu Sinine Äratus esindanud Jaak Madison arvas aga, et täna on kõige olulisem mineviku meelespidamine, traditsioonide säilimine ning teadvustamine, et sõda ja poliitika käivad teinekord käsikäes. Samuti ei saa tema sõnul hukka mõista neid, kes võitlesid saksa mundris Nõukogude Liidu vägede vastu.
«Võõra mundri kandmist ei saa pidada äärmuslikuks, kuigi paljud seda sooviksid,» rääkis Madison. «Seda kanti vaid sel eesmärgil, et peatada agressor ja massimõrvar,» lisas ta, rõhutades et Sinimägedes toimunud lahingutega aeglustati Punaarmee edasitungi. Seda lootuses, et õnnestub taastada Eesti iseseisvus.
«Kui Nõukogude armee 1944. aastal Tallinnasse jõudis, oli Pika Hermanni tornis kaks päeva lehvinud sini-must-valge lipp, seega ei saa Nõukogude Liit väita, just kui oleksid nad meid Saksa armee käest vabastanud,» viitas Madison Sinimägede lahingute olulisusele.
Madison tundis muret ka selle üle, et tänases rahuolukorras on muututud mugavaks, vähe mõeldakse riigi kaitsmisele ning selles osas loodetakse pigem teistele. «Reaalsus on see, et Eesti kaitsevõime on liiga väike, me ei saa loota, et keegi teine, või NATO artikkel 5 meid kaitsevad,» märkis Madison. «Minul on hirm, et praegu kaua kestnud rahu enam pikalt ei jätku. Tulevik võib olla must ja me peame selleks valmis olema,» lisas ta.
Ürituse käigus andis Sakala sõjameeste ühenduse liige Harold Mäepalu ka põhjaliku ülevaate sakslaste rollist ja nõukogude armee kuritegudest Teises maailmasõjas. Seejärel autasustas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev täna 90-aastaseks saavat veterani, kelle 19-nda eluaasta algus möödus just Sinimägedes. Päeva lõpuks said kohaletulnud nautida elavat orkestrimuusikat.