Romantiline on küll mõttes mõlgutada, et meil on iseseisev riik nimega Eesti Vabariik. Helgelt meenutatakse Balti ketti, laulvat revolutsiooni ja Vabadussõda. Räägitakse pidupäevadel härdalt rahvusest ja rahvuskultuurist.
Seejärel tuleb aga Euroopa Komisjon ja kirjutab ette, et teil seal enda arvates iseseisvas riigis pole piisavalt reguleeritud ja kriminaliseeritud abstraktset vihakõnet. Mis sellest, et alguses pärismaalastele Eestis selgitati, et tegu on vaid majandusliku liiduga ja ega me midagi kaota iseseisvuses. Eurosaadik Paet juba jõudis täna kurta, et milline kohutav mainekahju on Eesile, et me pole veel teinud kummardust ja kraapsu ning täitnud Euroopa Komisjoni käsku. Sajad tuhanded kaasmaalased küll omaette ehk mõtlevad, et jälle mingi idiootne määrus või direktiiv Brüsselist ning peavad end uhkelt eestlaseks, kuid valimispäeval lasevad end taas küüru ja toetavad ikka eeskujulikke progressiivseid Euroopa Liidule allaheitlikke jõude.
Ikka ühiskond vastutab kollektiivselt oma tuleviku eest. Kui otsus on jätkata juba sajanditega omaseks saanud moonaka ja sulase elu, siis lasku käia. Kuid loodetavasti selle mittenõustujad ei löö käega ja pingutavad ikka edasi.
