Jaak Madison
Viimastel päevadel on võimsalt esile tõusnud Euroopa Komisjoni ja föderalistide surve võtmaks massiivne ühisvõlg, hakata delegeerima Euroopa Liidule õigust kehtestada ühiseid makse (nt CO2 või digimaks) ja sellega vähendada riikide iseotsustusõigust. Milline õigustus on aga taas lagedale toodud? Julgeolek!
Põhimõtteliselt kõik Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed kaagutavad nagu kooris, et sellega tagame Eesti julgeolekut. Erandiks on siinkirjutaja. Värske Eesti Päevalehe juhtkiri väidab, et " ühisvõlg pole ideaalne lahendus, kuid allaneelatav, kui see tagab Eestile julgeoleku". Millise julgeoleku? Sõjalise? Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, kes teevad diile odava gaasi saamiseks Venemaaga. Rääkimata Saksamaa sõjalisest nõrkusest.
Majandusliku julgeoleku tagamine läbi suurema võlakoormuse ja Euroopa Ühendriikide ehitamise? See on skisofreeniline. Masendav oli näha ka täna Riho Terrase intervjuud, kus ta nagu paipoiss jutustas, kuidas see Euroopa Komisjoni kava on Eesti huvides. Ise väitis veel olevat isamaaline.
Kui Eesti julgeoleku kaardiga vehitakse isegi siis, kui küsimuse all on meile võlakoormuse panek ja maksupoliitikas ehk viimaseski mingil määral iseseisvas valdkonnas suveräänsuse äraandmine, siis on meil ikka tegemist permanentse orjamentaliteediga. Ka kunagi pärisorjal oli julgeolek tagatud: ninaesine oli söögiga kaetud ja katus pea kohal. Ei pidanud muretsema selle "julgeoleku" pärast. Rühma vaid tööd teha ja küll siis saksast mõisnik sind elus hoiab. Julgeolek kui võimas.
