1. augustil 2006 lahkus meie seast igavikku tubli eesti mees, tunnustatud Ontario Hydro uurimistööde insener ja kindlajooneline ning sügavalt armastav perekonnaisa Jaak Reichman. Leinama jäävad abikaasa Lia ja pojad Jaak, Peeter ja Mark perekondadega, sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Jaak sündis 11. augustil 1923.a. Tallinnas Eesti Vabariigi kohtuministri ja hiljem Ülemkohtu peakohtuniku pojana. Jaak õppis esimesest klassist peale Jakob Westholmi Gümnaasiumis, mille lõpetas 1942.a. Pärast kooli lõpetamist läks esiisade talu hooldajaks, kuna perekonnaliikmed, kes talu pidasid, olid küüditatud Venemaale, kus nad kõik hukkusid. Teise maailmasõja lõpu poole, 1944.a. veebruaris, põgenes Jaak esiteks paadiga Soome ja siis jällegi paadiga Soomest Rootsi.
1950.a. novembris emigreerus ta Kanadasse, kus varsti abiellus oma klassivenna Hannes Kritenbruni õe Liaga. Sellest abielust on sirgunud kolm väljapaistvat poega, kõik arstid ja hoolsad oma perekondade loojad ning isa eeskujul kohusetruud korp! Vironia vilistlased.
1951.a. sügisel astus Jaak Toronto Ülikooli; tänu edukatele õpingutele Rootsis sai teisele kursusele ja lõpetas 1954.a. kevadel elektriinsenerina (BA.Sc.El.Eng.). Ta asus tööle Ontario Hydros, kus peale kaheaastast treeningukursust määrati uurimistööde osakonda (Electrical Research Department), töötades seal kuni pensionileminekuni 1987.a.
Jaagu erialaks olid kõrgepingeliinid (500.000 V+) ja peamised ekspertiisialad corona, elektromagnetilised väljad, liinide insulatsioonid, elusliinide korrashoid jm. Nendel teemadel oli tema Ontario Hydro uurimistööde osakonna teaduslike artiklite esimene autor; pensionilemineku ajal oli Jaak Ontario Hydro Kõrgepinge Laboratooriumi juhataja.
Eestisse maha jäänud talu mälestuseks muretses Jaak oma perele suure suvituskoha Muskokas, järve ääres, paljude suurte puude varjus, kaskede seas. Selle nimeks sai kodutalu järgi Puidu. Seal veetis pere oma puhkusi ja vabu nädalalõppe, täis perekondlikku lõbu ja rõõmu ning ehitamise ja loomise vaimus.
Jaak oli innukas spordimees, tegi kergejõustikku Eestis, hiljem Kanadas mängis tennist Scarborough College'i Eesti Tenniseklubis ning eriti edukalt bridzhi ja malet, kuuludes Toronto Eesti Maleklubisse.
Jaagu sõbrad, kaastöötajad, uurimisteadlased ja tuttavad tundsid teda kui viisakat, sirgjoonelist, väheste, aga tabavate sõnadega, õiglast, ausat, siirast ja vaatamata suurtele elukutselistele panustele ja saavutustele oma perekonda kõige tähtsamaks pidavat isikut. Lähedastele sõpradele oli Jaak ustav ja sügavalt sõprust austav kaaslane. Üks lähemaid kaasuurimisteadlasi kirjeldas teda kui tõelist dzhentelmeni.
Jaak jätab meile eeskuju, kuidas üks andekas ja hoolas Eesti põgenik oskas sirgjooneliselt tugeva tahte, töö ja vaimuga luua uues maailmas kodu, mis peegeldas kodumaa aateid ja perekondlikke väärtusi; tiheda sõprusringi, mille liikmed hoiavad sõprussidemete mälestusi kallina; ning elukutselise persona, keda hästi mäletavad ja austavad tema kolleegid.
Puhka rahus, kallis Vironia seltsivend ja sõber!