*
Kontserdi esimeses pooles mängisid noored muusikud prantsuse helilooja Vincent d’Indy Trio op 29, mida oma ulatuse poolest võiks nimetada kammersümfooniaks. Esitus oli nagu meistriklassi diplomi ettenäitamine, sest tehniliselt nõudlik ning kõrget kõlakultuuri nõudev teos pole just kõigile jõukohane.
Publikuvaimustuses oli kindlasti tubli annus imetlust ka muusikute noorusele. Kavalehega tutvudes saime teada, et noorusele vaatamata on muusikatudengit Theodor Sinki pärjatud juba mitmete konkursside laureaaditiitlitega ja et nii Theodor kui ta kursusekaaslane Marten on esinenud nii solisti, ansamblisti kui orkestrandina paljudes Euroopa linnades. Pianist Farištamo Susi on end täiendanud Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja andnud soolokontserte ning esinenud samuti erinevates kammerkoosseisudes välismaal.
Mulle oli eriti põnev kontserdi teine pool, kus kõlas eesti muusika-Lepo Sumera „To Reach Yesterday“ , Erkki-Sven Tüüri „Arhitektoonika II“ ja muidugi erilise tähelepanu osaliseks saanud Jaak Siku vokaaltsükkel „3 laulu Doris Kareva luulele“.
Helilooja Sikk oli oma värske vokaaltsükli aluseks valinud Kareva luuletused „Kõik läheb katki“, „Jah, vahel hüütakse meid“ ja „Hommik võtab ohjad“. Muusikaliselt kasutab helilooja kõikvõimalikke kaasaegse muusika väljendusvahendeid nagu näiteks sosistamine või klarneti multifooniad. Helilooja enda sõnul on vokaaltsükli aluseks Kareva luuletuste vorm ja kõnerütm. Kogu teos oli samas allutatud suurele muusikalisele kaarele, mis jõudis vägagi loogiliselt lõpustroofi „Õhtu põhjas õitseb lõpmatus“.
Loodetavasti jätkub muusikute koostöö ka tulevikus, sest igal sammul oli tunda teineteisemõistmist. Jaak Siku järgmine vokaaltsükkel Kristiina Ehini luulele tuleb esiettekandele kontserdil „In memoriam Andres Ehin“ juba 27. märtsil.
*
Viljandi kontsert oli nagu eelsoojendus eesti muusika esindusfoorumile Eesti Muusika Päevad (EMP), mis on täis pikitud esiettekandeid eesti heliloojatelt. Ka Trio muusikud astuvad sel festivalil üles – küll erinevates koosseisudes.
EMP on üks pikema traditsiooniga festivale. Pikki aastaid vedasid seda Lepo Sumera ja Raimo Kangro. Nüüd on eestvedajateks noorema põlvkonna tipptegijad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Aeg aga lendab tuuletiivul ja nii puhub Steineri ja Kriguli põlvkonnale kuklasse juba veelgi noorem põlvkond - põnevad isiksused, kes lausa „kubisevad“ värsketest muusikalistest ideedest. Ja mis peamine - neil on olemas ka väga hea tehniline tase — nii pillimängus kui kompositsioonilis-tehnilisi väljendusvahendeid kasutades.