Võrdleme meeste arvu vanuses 20–24 aastat aastail 1990 ja 2016. See oli 1990. aastal 55 000 ja 2016. aastal 38 000. Võtame noorte naiste arvu, samuti vanuses 20–24 aastat. Nende arv oli 55 500 ja 2016. aastal – 36 000. Mida järeldame nendest arvudest? Seda, et rahvastikutaaste ressurss on märgitud vanuserühmades vähenenud 26 aastaga ümmarguselt 1/3 võrra.
17 aastat tagasi kirjutasin ajalehe Äripäev artiklis «Tööjõud ja rahvastikupoliitika»: «Tahaks loota, et üha pingestuva tööjõukaardi sunnil sõnastatakse meil rahvastikupoliitika ja kujuneb sellekohane riikidevaheline koostöö eeskätt Põhjala piirkonnas. See töö tähendaks mitte üksnes protsesside kirjeldamist, vaid ka nende juhtimist, niisiis koostööd teadlaste ja poliitikute vahel Eesti ja kogu Põhjala tuleviku nimel.»
Raske mõista, miks majandusjuhid ei pööranud tollal artiklile tähelepanu, küll nõuavad nad nüüd võõrtööjõu suuremat kasutamist. Avaldasin artiklis ka tollase välisminister Toomas Hendrik Ilvese idee – 50 000 sakslase sissetoomisest. Tänini on artikkel leitav, kui Google'isse kirjutada selle pealkiri.
Ega 1990. aastal ei olnud sündimus ka midagi muud, kui vaid taastetasandil. Kui täna ei ole rahvastikukriis, siis mis see on?! Ja kui on kriis, siis tuleb rakendada ka kriisivastaseid meetmeid vajalikus mahus.
Möödunud aastal ennustas südikas presidendikandidaat Siim Kallas vastuseks minu küsimusele demograafilisest olukorrast, et eestlased ei sure välja. Ilmselt polnud presidendikandidaat statistilistest trendidest teadlik või päevapoliitilistel motiividel pigistas mõlemad silmad ohu ees kinni. Siiski oli peaaegu kõigil presidendikandidaatidel häid mõtteid. Valimisvõitluseta valitud president Kersti Kaljulaid ei ole sel teemal minu teada oma hoiakuid veel avaldanud.
Äripäeva artikli ilmumisest saati on valminud hulk rahvastikupoliitilisi dokumente, mille ühisnäitajaks on nende jõuetus olukorda muuta. Palju loodeti vanemahüvitisest ja rahvastikuministri ametikohtki likvideeriti. Tänu Rein Ratasele õnnestus riigikogus 2015. aastal moodustada Toompea Haridusseminari soovitusel Eesti rahvastiku toetusrühm, tänu Jüri Ratasele eestvedamisele tänavu rahvastikukriisi komisjon eesotsas Siret Kotka-Repinskiga. Praegu juhib rahvastiku toetusrühma Priit Sibul.
Eesti edu mõõdetakse rahvastikuga
Kuidas edasi? Vaja on sõnastada rahvastikupoliitikat, mis oleks mõistetav igale inimesele ja mille kujundamisel oleks ka igal soovijal võimalus osaleda. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade on Eesti riigi põhieesmärk. Seepärast saatis riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühm eeskätt valitsusasutustele parandamiseks ja täiendamiseks Eesti rahvastikupoliitika kavandi.
Kavand on teadlikult lakooniline – vaid kaks lehekülge. Selles on esitatud tähtsamad mõisted, printsiibid, meetodid, organisatsiooniline struktuur ja rahvastikupoliitilised meetmed. Viimased on esitatud näitlike võtmelausetena, eristades mõningal määral rakendatavaid üldmeetmeid ja innovaatilisi meetmeid, mida kasutatud pole.
Printsiipidest vajab esiletoomist rahvastikuteadlase Kalev Katuse direktiiv – ühiskonna arengut tuleb käsitleda rahvastikukeskselt. Eesti edu mõõdetakse rahvastikuga. Riigikogul ja valitsusel ei ole mandaati alustada ressursimahukate suurrajatistega enne, kui rahvastiku kahanemine on peatatud. Siin peetakse silmas Rail Balticu rajamist vastu oma rahva tahtmist.
Rahvastikukriis puudutab kogu elanikkonda ja selle vastu tuleb rakendada kogu riigi ja elanikkonna potentsiaali, iga inimene osaleb oma võimaluste piires. Rahvastikupoliitika on koordineeriva ülesandega ja ülimuslik teiste poliitikate suhtes; ta on pikaajaline ja erakonnaülene, teised poliitikad peaksid arvestama rahvastikupoliitiliste eesmärkidega.
Innovaatilisena on dokumenti sisse kirjutatud rahvastikuseminarid. Rahvastikuseminaride idee on olemuselt innovaatiline – lisaks ministeeriumi töös vajalikule asjatundlikkusele omandab paar inimest selle asutuse rahvastikuseminari käigus pädevuse ka rahvastikuküsimustes. Seda saab ministeerium edaspidi kasutada.
Seminar käib koos paar korda kuus. Seminaris välja töötatud ettepanekud saadetakse edasi peaministri rahvastikubüroole (selle loomine on üks kavandi ettepanekuid) ja riigikogule. Teadlikult ei koorma rahvastikupoliitika kavand eelarvet, et mitte anda võimalust raha neelavatele ministeeriumidele kavandi tagasilükkamiseks, et pole raha.
Kõik algatused on teretulnud!
Atraktiivse ettepaneku tegi paar kuud tagasi Kotkajärve Metsaülikoolis Indiana ülikooli keeleteadlane doktor Indrek Park – eestlased peaksid end iseenda pärast põlisrahvaks kuulutama. Juba kakskümmend aastat tagasi soovitas sedasama meie Kalev Katus.
Põlisrahva staatuses on maailmas praegu ligi 320 miljonit inimest, kuid eestlased ei ole nende hulgas. ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooni järgi pole me kohalikud põliselanikud enne, kui kuulutame end ise selleks. Paneme aktsiooni käima oma maa ja rahva kaitseks! Välisministeerium peaks seda vedama.
Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühmal on plaanis oktoobri lõpus «Eesti rahvastikupoliitika kavand» päevakorda võtta. Tõuke kavandi koostamisele andis peaministri juhtimisel 12. septembril aset leidnud rahvastikupoliitika ümarlaud. Selgus ka, et riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonil on plaanis välja töötada rahvastikupoliitika arengusuunad. Kaotatud aastate tasategemiseks on kõik algatused teretulnud.
