Vahekokkuvõte vastuskirjadest ettepanekule rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest omavalitsustes ja sellest, kuidas edasi minna.

Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultandi JAAK UIBU ettekanne toetusrühmale.

Mis tingis ettepaneku tegemise?
Üksikasjalisemalt on rahvastikutaaste komisjonide vajalikkusest ja võimalikkusest omavalitsustes kirjutatud kaheleheküljelises Ettepanekus, siin peatun ühel aspektil, mida pole veel käsitletud.

Juba mitu aastat olen populariseerinud riigiasutustes ja suuremates linnavalitsustes rahvastikuseminaride loomist, et parandada ametnike asjatundlikkust rahvastikuprotsessides. Rahvastikuseminaride kava töötasin välja koos justiitsministeeriumi kantsler Norman Aasaga. Paraku tema lahkumisega kantsleri kohalt asi soikus. Ka Valitsus vahetus, mis andis uusi võimalusi. Kohtudes 20. septembril k.a. Tallinna Linnavolikogu liikmetega tõstatasin taas rahvastikuseminari idee, kuid see lükati tagasi. Mõistsin, et rahvastikuseminari temaatika on laialivalguv ja kitsendasin selle Eesti ees seisva tähtsaima teemaga - rahvastikutaastega. Viisin selle kokku omavalitsustes ammuselt kasutatava komisjoni mõistega, millel on mitmeid eeliseid:
- tagab praktikas regulaarsuse ja järjepidevuse, ei piirdu ühekordse käsitlusega;
- ei nõua erilist finantseerimist;
- hõlmab suurt hulka kaasamõtlejaid;
- jõuab tegevuses sihtgrupini - generatiivses eas inimesteni jms.

On veel üks asjaolu, mis tingis otseposti omavalitsustega - meedia, kes on selleks kutsutud, keeldub avaldamast rahvastikutemaatilisi probleemartikleid. See puudutab nii kirjutavat, kõneleva kui näitavat meediat. Võõrastav on, et blokeerimisega lähevad kaasa ka riigi rahastamisel olevad väljaanded. Meedia rolli olulisust kinnitab ajaleht "Edasi" kampaania "Iive, iive, iive" ligi viis aastakümmet tagasi, mille tulemuseks oli mitu tuhat lisasündi. Kampaania üheks vedajaks oli tookord tänane ühiskonnateadlane Ülo Vooglaid. Õnneks digiajastu võimaldab südametut meediat vältides temast mööda minna. Selle oskuse omandamine raiskas küll kallist aega.

Kuidas töö ettepanekuga läbi viidi?
Aluseks oli ettepaneku kaheleheküljeline tekst, mida eelnevalt redigeeriti mitu nädalat paarikümne asjatundja osavõtul. See on arusaadav, sest tekst pidi lühiduse juures põhjendama komisjoni vajalikkust ja võimalikkust, andma vaimule ja südamele, samuti veenma lugejat, et rahvastikutaaste on mitte ainult riigi, vaid ka omavalitsuste püha kohus.
Kõnesolev ettepanek saadeti elektronkirjana 87-le adressaadile (sealhulgas Tallinna linnaosakogudele) 26. oktoobril koos lühikese saatesõnaga. Valdade ja linnade meilaadressid valisin portaalist www.neti.ee Saatsin ka tosinale meediaväljaandele, kellest avaldas ettepaneku vaid Pealinn. Veel ilmutasid ettepaneku Estonian World Review Kanadas, The Baltic Times Riias, Külauudised, Uued Uudised ja Rahvuslik Teataja.
Mõne päeva pärast hakkasid laekuma vastuskirjad ja teatised kirja kättesaamisest. Neist tosina põhjal oli võimalik koostada rahvastikutaaste korralduse skeem 1 lk. Tõuke selle koostamisele andis Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehe Riina Ivanova kaherealine vastuskiri 30.oktoobrist: "Kohtla- Järve toetab volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamist. Eelduseks on koostöö teiste omavalitsuste ja ministeeriumidega".
Üheksa-aastase praktikaga endine Puhja vallavanem ja volikogu esimees Vahur Jaakma teatas juba ettepaneku saatmise päeval, et isiklikult on ta seda meelt, et rahvastiku-probleemidega peaksid kohalikud volikogud kindlasti tegelema. "Tegelesime sellega mingil määral juba ühinemiseelses Puhja vallas (uute elu- ja töökohtade loomise soodustamine jms". Kohtla-Järve ja Puhja (Elva) toetavad seisukohad andsid julgust jätkata, kuigi enamik volikogusid oli ühel või teisel põhjusel selle vastu. Ideed toetas kidupiirkonna Misso ettevõtja Tiit Niilo, kes volikogu liikmena on päästnud kohalikku kooli. Arvo Sirendi kirjutas, et rahvastikutaaste korralduse skeem võtab kokku suure materjali ja sunnib asjaosalisi teemat läbi mõtlema.

Lisasin rahvastikutaaste korralduse skeemile pöördumiskirja ja Rahvastikupoliitika Memorandumi Riigikogule, nii sai kokku 5 lk, mille läkitasin taas 13. novembril 87-le omavalitsusele. See saadeti ka seisukohavõtuks Eesti Kirikute Nõukogule ja Rahandus-ministeeriumi kaudu Statistikaameti rahvastiku-uurijatele.

Mida vastati laekunud kirjades?
Vastuskirju meie ettepanekule ootasime 87-lt omavalitsuselt (Tallinnas ka linnaosadelt). Neid on saabunud detsembri alguseks kaks tosinat, arvestatavate seisukohtadega on 17. Rahvaarv nendes omavalitsustes moodustab umbes poole kogu Eesti rahvastikust. Netiinfo põhjal on mitmetes volikogudes koosolekud toimunud, aga protokollid ei ole meieni jõudnud. Kahjuks mitmed volikogud ei käsitlenud ettepanekut omaette päevakorrapunktina, vaid infona, mis ei kohustanud sellesse tõsiselt suhtuma.

Vastuskirjade pikkus kõikus kahest reast kuni poolteise leheküljeni. Saabunud kirjavastuseid hindan väärtuslikeks. Nende analüüsil oli abiks mitukümmend kirja ja arupidamist Toompea Haridusseminari liikmeskonnas.

Nagu eelpool juba märgitud, nõustus rahvastikutaaste komisjoni moodustamisega volikogus Kohtla-Järve Linnavolikogu esimees Riina Ivanova. Tallinna Kesklinna linnaosakogu toetas komisjoni loomist Tallinna linnavolikogus. Ka Saaremaa vallavolikogu teatas, et arvestatakse ettepanekus tooduga vallavolikogus juba moodustatud komisjonide töö kavandamisel. Kirjas on öeldud, et Eesti rahvastiku vähenemine on murettekitav ja vajab tähelepanu kõigilt puutumust omavatelt institutsioonidelt alates Riigikogust kuni iga kodanikuni. Ülejäänud vastanutest lükkasid ettepaneku tagasi mitmesugustel põhjustel (tegeldakse teistes komisjonides) või ka ilma kommenteerimata. Rahvastikutaaste korralduse skeemi ei arvustanud keegi, pigem põhjendati sellest eemalejäämist:
Tartu Linnavolikogu - "tegemist on üldriiklikult olulise probleemiga, mis vajab tsentraalset lahendust";
Tallinna Linnavolikogu - "… kõigi nende probleemide käsitlemisega tuleb toime meie sotsiaal- ja tervishoiukomisjon"; seevastu toetab Tallinna Kesklinna linnaosakogu vastava komisjoni moodustamist Tallinna Linnavolikogus;
Tõrva Vallavolikogu - "volikogu rahvastikutaaste komisjonil ei oleks reaalseid ja mõjusaid võtteid rahvastikukriisis peatamiseks";
Elva Vallavolikogu - " … teema on väga oluline, kuid eraldi komisjoni moodustamiseks vajab asi veel järelemõtlemist. Hetkel jäi seisukoht, et rahvastikutaaste teema tuleb lülitada arengu- ja planeeringukomisjoni ülesannete hulka. Uue komisjoni moodustamise puhul on ehk suurimaks väljakutseks pädevate inimeste leidmine komisjoni koosseisu, kes valdaks teemat, omaks tahet midagi muuta ja näeks ka seda, kuidas just see eraldi komisjon saaks siin muudatusi ellu kutsuda".
Jõhvi Vallavolikogu: - "… olukorra paranemist võib loota vaid siis, kui rakendada erinevates valdkondades kompleksmeetmeid kogu riigi ulatuses"
Lääneranna Vallavolikogu - "Oleme nõus kaaluma komisjoni loomist, kui riigi poolt tuleksid selle efektiivseks toimimiseks vajalikud meetmed";
Jõgeva Vallavolikogu - "… eraldi komisjoni ei planeeri. Arengukavas ja eelarvestrateegias on planeeritud erinevad meetmed rahvastikutaasteks";
Tori Vallavolikogu - "Rahvastikutaaste peaks olema iga komisjoni üks põhitõdedest ja antud teema tuleks suunata kõikidele komisjonidele";
Viljandi Vallavolikogu - "Arutame teemat jooksvalt vallavolikogus ja vallavolikogu komisjonides";
Saue Vallavolikogu - "Rahvastiku taasteks pole vaja KOV komisjone, see peaks olema valitsuse esmane prioriteet. Kogu valla poliitika on motiveeritud rahvastiku kasvule";
Viimsi Vallavolikogu - "Viimsi on üha kasvava elanikkonnaga vald";
Nõo Vallavolikogu - "… neid teemasid käsitleme vallaelukomisjonis".

Lisan siinkohal väitluse ühiskonnategelasega, kelle asjatundlikkuses ei pruugi kahelda: "Arvamus rahvastikutaaste korralduse kohta on alljärgnev:
- mõiste rahvastikutaaste ei sobi omavalitsustele, kus rahvastik kasvab, näiteks Saku, Viimsi;
- omavalitsuste vahel käib armutu võitlus maksumaksjate pärast, sellepärast on vaja rahvastikupoliitikat, mis hõlmaks suuremat regiooni või Eestit tervikuna;
- pean olulisteks rahvastikupoliitika meetmeteks asustus- ja regionaalpoliitikat, mida samuti on võimalik teostada vaid regionaalsel ja vabariiklikul tasandil;
- kohaliku omavalitsuse tasandil saab arendada rahvastikupoliitikat eelkõige lastele soodsa elu- ja õpikeskkonna loomise kaudu.

Seega kokkuvõtteks, Eestil on vaja rahvastikupoliitikat nii riiklikul kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, mida peaks koordineerima peaministri otsealluvuse olev rahvastikuminister koos vastava bürooga või siseminister koos sotsiaalministriga, kellede ülesandeks tehakse integreeritud rahvastiku- poliitika (asustus- ja regionaalpoliitiliste, tervise-, haridus- ja sotsiaalpoliitiliste) seaduslike meetmete väljatöötamine ja rakendamine Eestis. Ainult KOV-ide peale ei saa rahvastikupoliitika kujundamist jätta. Nende vahel on liiga suured erinevused võimekuses vastavaid poliitikaid ellu viia".

Jaak Uibu vastus: Kõigepealt tänan Sind kaasamõtlemise ja teokuse pärast, sest sajapäisest adressaatide hulgast on üksnes mõned seda teinud. Küllap oled tähele pannud, et rahvastikutaastesse olen püüdnud kaasa mõtlema tuua sadu uusi inimesi volikogudest - usun kollektiivse intellekti jõusse. Kui neid kaasamõtlejaid on vähe leida Riigikogust, siis äkki volikogudest? Näib, et midagi olen ka juba leidnud, aga vaatame veel. Tallinn ja Tartu on vastanud juba eitavalt komisjoni loomise suhtes, samuti Saue, Viimsi jt. Ometi Tallinnal on piisavalt raha uuringute tellimiseks jms, aga selle peale nagu nad nagu ei tule. Tagamaa kidumisel pole ka nendel tulevikku, eriti rändhordide saabumisel. Meedia ei võta külge selgitavate ja hoiatavate artiklite avaldamist, niisiis valisingi omavalitsustele otsepostituse.
Vastan Sinu mõtetele: 1. Loomulikult on olukord paiguti erinev, mida mina aga ei saanud pöördumiskirjas arvestada, sest Eesti seis on räbal. Loodan inimeste empaatia ja mõistuse peale, et oma valla tänane positiivne seis pole jääv. 2. Ma loodan, et volikogud leiavad ideesid, kuidas aidata kiduvaldu - koostöö ja konkurents, mitte ainult konkurents. Seal tekkivad ettepanekud ja lahendused (näiteks regionaalpoliitikas) saab vald pakkuda riigivõimule paremini kui üksikisik. 3. Muidugi on asustus- ja regionaalpoliitika vajalik riigi tasandil, aga Sa näed, kuidas see pole aastakümneid õnnestunud. Näen omavalitsuste, eriti volikogude rolli vedajana ja survestajana, sest vabadusaste ja sõltumatus on seal suurem. Kas vallavolikogu liige on intellektuaalselt madalamal Riigikogu liikmest?! 4. Arvan, et vallavolikogu liiget tuleb harjutada ka üle oma vallaaia vaatama.
Kokkuvõttes: Nähes valitsuse ja Riigikogu loidust rahvastikupoliitikas (peaministril pole rahvastikubürood, selle asemel on tal tööl rahvastikunõunik 1/12 koormusega; rahvastikukriisi erikomisjon Riigikogus ei tegele talle pandud ülesannetega) pöördusingi omavalitsuste poole, mis osutub ehk ergutiks nendele, kes tahavad senisel moel jätkata".

Kuidas edasi?

1.Jätkub omavalitsuste vastuskirjade saabumine ja nende läbivaatamine.
2. Rahvastikutaastele õigusliku aluse loomisel tuleb leida vastus küsimusele KELLE ASI ON RAHVASTIKUTAASTE? -Päringus Riigikogu rahvastikukriisi komisjonile vastust ei saanud, juhatati Õiguskantsleri juurde, kellel on suurem juriidiline potentsiaal. Paraku ka sealt ei tulnud lahendust, vaid juhatati hoopis sotsiaalministeeriumi. Oletatavasti justiitsministeerium suudab pusle lahti harutada, kui toetusrühm tema poole pöördub.
3. Kui institutsionaalne vastutus rahvastikutaaste eest on määratletud ja kui rahvastikutaaste Saaremaa Vallavolikogu esimehe Tiiu Aro sõnul "vajab tähelepanu kõigilt institutsioonidelt alates Riigikogust kuni iga kodanikuni", siis saab arutlusse võtta rahvastikutaaste korralduse skeemi realiseerimise. On muidugi hea, kui jõustub meie ettepanek komisjonide loomisest, aga põhiline on rahvastikutaastega järjepidev ja asjatundlik tegelemine nii riigi kui omavalitsuse tasandil, et see jõuaks ka kodanikeni. Asjatundlik tegelemine väärib omaette käsitlust.
4. Tänu omavalitsustele tehtud ettepanekule ja saabunud vastuskirjadele on nüüd olemas rahvastikutaaste korralduse skeem edasisteks arutlusteks.

04. detsembril 2018

Märkmed: