Arvamus, 22.11.2019
©Scanpix
Mart Järvik on maaeluministrina esimene tegudeinimene ja see ei meeldi bürokraatiale.
Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu ütleb oma arvamusloos, et Mart Järvik on esimene maaeluminister, kes on maaelu säilitamisel sõnadest tegudele jõudnud.
https://uueduudised.ee/arvamus...
„Minu tutvus Mart Järvikuga üsna pinnaline, oleme kohtunud vaid paaril korral. Kuid olen kategooriliselt vastu tema vallandamisele, sest viieteistkümne aasta jooksul on ta esimene maaeluminister, kes lõpuks on soostunud maaelu taastamisega konkreetsetes sammudes.
Olen Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogrammi ERARE viimane veel elusolev põhiautor, kellel lasub vastutus selle elluviimise eest, maaelu säilimise ja eesti rahva kestmise eest.
Aastate jooksul olen teinud kümneid pöördumisi mitmesuguste institutsioonide poole, neist osa on talletatud tublide kantseleiametnike poolt maaeluministeeriumi dokumendiregistris.
Kümme aastat tagasi, kui Kalev Kotkas oli Riigikogu maaelukomisjoni esimees, siis korraldasime Riigikogu konverentsikeskuses kaks seminari ERARE-st. Googeldades päringuga „Eesti Rahvastikutaaste Regionaalprogramm“ leiate kümneid artikleid sel teemal, aga alles Mart Järvik andis protsessile käigu. Ja nüüd tahetakse ta rajalt maha võtta!
Süüdistades Mart Järvikut valetamises vaadake ehk on palk hoopis teie endi silmas. Ma ei välista, et sõnakasutuses ei lipsanud Järvikul midagi sobimatut üle huulte – kel pole seda juhtunud. Kui Järvet püüdis juhtida VTA juhtkonda, siis võis ta eksida tõepoolest mõne kehtestatud reegli vastu, siis pole see veel pädevuse ületamine.
Olin kolmekümne aasta eest Eesti sanitaarteenistuse peaarst ja mul on piisavalt ettekujutust nüüdsest VTA vastutusalast, mis on täis ootamatuid situatsioone ja konflikte. Reegel on, et neid tuleb lahendada institutsiooni sees, mitte meedia abil. Eriti näotu on poliitikute sekkumine oma kasu huvides.
Valetamise koha pealt toon kaks väljavõtet oma viie aasta tagusest artiklist „Peaminister Andrus Ansip ja riigi rahvaarv“, mis on leitav googeldades.
„Statistikaameti peametoodiku Ene-Margit Tiidu kinnitus Postimehes, et Eesti rahvas on praegugi elujõuline ja parema tervise juures kui kunagi varem. Tiidu kohta ütles Roman Ubakivi netikommentaaris lihtsalt, et Tiit valetab eestlaste elujõulisusest.
Siim Veskimees kirjutas Postimehes otsekoheselt: “Me näeme jätkuvalt, et Eesti rahvastik vananeb, sündivus on 1,6 last naise kohta ja väljaränne on suur. Vabandage, aga inimene, kes sellele taustal räägib, kui hästi Eestil läheb mingite majandusnäitajate alusel, on ilma igasuguste epiteetideta lihtsalt loll või sisimas vihkab meid“ .
„Eesti Päevaleht avaldas pika artikli “Kuidas on muutunud Eesti elu Andrus Ansipi käe all”. Selles kasutatakse näitajatena miinimumpalka, tööpuudust, ostujõudu, majanduskasvu, keskmist eluiga ja usaldust valitsusele, aga mitte rahvaarvu. Täidame siinkohal selle vajaku.
Peaminister Ansip alustas 2005 ja rahvaarv oli sel ajal Statistikameti andmebaasis 1 358 850 inimest. Ja nüüd värskeimad andmed Statistikaametilt 1. jaanuari 2014 kohta – 1 311 870 inimest. Lahutamise järel saame tulemuseks, et Andrus Ansipi käe all (Eesti Päevalehe keelepruuk) vähenes Eesti elanikkond 46 980 inimese võrra, mis ümmarguselt teeb rahvastikukaoks 5000 inimest aastas. Sellise genotsiidi-mõõtu taagaga läheb peaminister erru. Me ei saa peaministrile kogu vastutust panna, aga me ei saa ka peaministrilt vastutust võtta. Küll mõistame, miks peaministrile truu leht ei saanud kasutada rahvaarvu ülevaates“.“
