Jüri Toomepuu
Juri Toomepuu Jaan Belka on Ivan Orava kauge sugulane, samuti maisest elust lahkunu. Kuna ta elas vooruslikku ja patust puhast elu ei pea ta Ivan Orava kombel põrgu piina kannatama. Naudib, koos teiste jumala meelepärastega, taevalist paradiisi.
Jaan Belka: Oh seda õnne ja rõõmu, Eesti käkkikeerajad ikka võimul!

Kuigi Vabaerakonna ja EKRE valijad lõid esimesed mõrad meie domineerivasse toredasse partokraatiasse, võimuerakonnad õnneks ei pea nendega ikka veel arvestama. Meie partokraatlik valimis- ja valitsussüsteem peegeldub õnneks ikka veel helgelt uues valitsuses.

Laiapõhjaline valitsus koos Vabaerakonna ja EKREga, mida mõned meie vaenlased soovitasid, oleks ilmselt olnud ohtlik samm võimuparteisi ähvardava demokraatia poole ja sundinud meid koguni leppima väiksema tükiga riigipirukast. Mis veel hullem, me oleks pidannud aktsepteerima kardetavaid, meie heaolu ja võimu ohustavaid uuendusi.

Näiteks oleks me pidanud hakkama tõsiselt võtma arust ja ajast läinud põhiseaduse preambula nõuet kindlustada ja arendada riiki mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, ilma selgituseta, et selline rajatis ei kehti lihtrahvale, ja nõuet, et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Veelgi hullem oleks olnud tegeleda põhiseaduse esimese lõiguga, mis mõistusevastaselt väidab, et Eestis olevat kõrgeima riigivõimu kandja rahvas.
Nagu teada, polnud EKREl isegi häbi õelda, et nende eesmärgiks on eestluse säilimine. Õnneks kasutasid nad loosungit „Eesti eest“ mis on ilmselt natsistlik ja andis seega meile võimaluse neid Hitleri käsilasteks tembeldada.

Niihästi Vabaerakond kui EKRE tahtsid meie oivalise partokraatliku riigi alustala, modifitseeritud jagajate jadadega d’Hondti häälte ülekande valimissüsteemi, muutmist. Nad koguni nõudsid, et Riigikokku pääseksid kandidaadid rahva poolt antud häälte järjekorras, et valimistel oleks parteidel, valimisliitudel ja üksikkandidaatidel sarnesed võimalused, et rahvas saaks ise omale presidendi valida ja muid selliseid muudatusi mis võiksid meie ainuõige võimueliidi ja palavalt armastatud, rahva poolt hellitavalt Ärma Toomaseks kutsutud presidendi võimult kukutada.

Mõelge millise ohu sellised populistlikud meetmed moodustaks õigete inimeste võimule! Mõelge milline võiks Riigikogu koosseis olla kui rumal rahvas otsustaks, tarkade ja rikaste partei tuusade asemel, kes pääseb riigikokku!

Kuigi sellised demokraatiast sonivad ja meile ohtlikke muudatusi nõudvad erakonad seekord Riigikokku pääsesid ja seega väikese mõra meie hegemooniasse lõid, võime endid siiski lohutada sellega, et viimase paarikümne aasta jooksul viimistletud suurepärane partokraatlik valimissüsteem jõuab nad õnneks ikka veel valitsusest ja võimust kõrvale jätta.

Oleme õnnelikud, olgem rõõmsad, nautigem võimupirukat!

Märkmed: