Toimetaja: Riina Kallas
Artikli püsiviide
http://www.epl.ee/majandus/452... Eesti ei suuda Euroopale selgitada, et Baltikum on kolm erinevat riiki, leidis Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.
Männik kirjeldas tänasel Eesti Koostöö Kogu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud seminaril, kuidas Rootsi ajalehtede pealkirjades torkavad silma märksõnad "krahh", "kriis", "kõva maandumine Baltikumis". Artikleid lugema asudes selgub, et jutt käib Lätist.
"Eestis oleme püssi põõsasse visanud, kui ei suuda Euroopale selgitada, et oleme kolm erinevat riiki," ütles Männik. Praegusel juhul pannakse kõik kolm riiki ühte patta, hoolimata sellest, et oleme omavahel põhimõtteliselt sama erinevad kui Skandinaaviamaad.
Männiku sõnul on eestlane pessimist. Kui 80 protsenti soomlasi usub, et majandusega on lood hästi ja 20 protsenti usub, et kõik on kehvasti, siis Eestis on need protsendid täpselt vastupidised. Männiku sõnul tuleb see praegusel ajamomendil aga kasuks. "Kui kriisiga tööd teha, siis tuleb aru saada, et tulevik ongi raske," ütles Männik.
Männiku sõnul kulub tööstuses 5 protsenti analüüsile ja 95 protsenti otsuse elluviimisele. "Me tegeleme liiga palju analüüsidega ja liiga vähe sellega, kuidas analüüse ellu viia," ütles Männik.
Selle taustal võivad analüüsid muutuda lööklauseteks: tõhustame eksporti, tuleb panustada innovatiivsusele jne.
Männik rõhutas, et Eesti jaoks on praegu kõige tähtsam võtta kasutusele euro. "Euro küsimus on sama tähtis kui liitumine Euroopa Liiduga," ütles Männik. Oluline on tema sõnul ka see, et tavainimestele oleks arusaadav, miks eurot on vaja.
Euroalaga liitumine annaks praeguses situatsioonis juurde suure annuse usaldusväärsust, mida on vaja selleks, et välisinvestorid ja teised otsustajad julgeksid teha otsuseid Eestile soodsas suunas.
Kuigi Eestil seisavad järgmisel aastal ees kahed valimised - europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised -, tuleb Männiku sõnul vastu võtta suur hulk ebapopulaarseid otsuseid.
Üheks olulisemaks otsuseks võib lähiajal osutuda näiteks pensioniea tõstmine.
Männiku sõnul vajaks Eesti hädasti haldusreformi. "Ma ei ole kindel, et see, kuidas haldame riiki, on kuluefektiivne. Teisest küljest ei ole ma kindel, et väikestes valdades saavad inimesed kõiki neid teenuseid, mida nad võiksid saada," rääkis Männik.
"Kui olukord on raske, siis paneme oma kohanemisvõime jälle proovile," ütles Männik, kelle sõnul on kohanemisvõime olnud Eesti seniseks võtmeteguriks.
