28. septembri hommikul kell 5 toimus Rootsi suurlinnas Göteborgis hiiglaslik plahvatus. Keegi surma ei saanud, aga 16 inimest viidi haiglasse, neli nendest intensiivraviosakonda diagnoosiga suitsumürgitus. Kahjustada sai ca 160 korterit ja need tuleb renoveerida, enamgi, küsimus on, kas seda maja üldse on võimalik päästa või tuleb lammutada. Maja on väga suur.

Eristus

See, mis täpselt juhtus, on uurimise all. Politsei ütleb, et see õnnetus ei olnud vaid kuritegu. Kriminaalsed jõugud on Rootsis aastaid omavahel konfliktis olnud. Suur hulk inimesi on nende illegaalsete relvade läbi hukkunud või haavata saanud. Uste ees ja trepikodades on kärgatanud mitmed lõhkekehad. Need plahvatused on hoiatuseks kellelegi. Kriminaalsed jõugud valitsevad narkoturgu ja käib pidev enesekehtestamine, et näidata, kes on Rootsi allilmas mingis piirkonnas valitseja.

Seekordne juhtum erineb tavapärasest. Maja hakkas põlema ja vigastused olid hiigelsuured. Teiseks elas majas palju põlisrootslasi. Kui paar aastat tagasi olid kõik, kes elasid Rootsis, rootslased, siis viimasel ajal on meedias hakatud elanikke diferentseerima. On etnilised rootslased ja välistaustaga rootslased.

Rootsis on ka suurlinnades piirkondi, kus elavad vaid sisserändajaid. Rootslaste suhtumine on olnud, et sisserändajate omavaheline arveteklaarimine neid ei puuduta, kuna elatakse. Nii pole kahe grupi vahel erilist kontakti. Arvestades aga seekordse plahvatuse tugevust ja seda, kes olid maja elanikud, sai põlisrootslaste turvatunne kõva löögi. Kannatasid ka Svensson ja Andersson, mitte vaid Ahmet ja Lumumba. Kuidas selline olukord on tekkinud?

Lahendust ei paista

Rootsi valitsuse ametlik selgitus probleemidele on, et 2015. aastal tuli riiki lühikese ajaga liiga palju immigrante ja neid ei suudetud integreerida ühiskonda. Taoline olukord tekkis ka Saksamaal. Meenutagem Angela Merkeli kuulsaid sõnu "Wir schaffen das" ("Me saame sellega hakkama").

Liberaalset sisserändamist on toetanud pikka aega kõik Rootsi erakonnad, välja arvatud Sverigedemokraterna ehk Rootsi demokraadid. See on rahvuskonservatiivne erakond, ideoloogiliselt sarnane Eesti EKREga. Selles olukorras süüdlane puudub, kuna viimase 20. aasta jooksul on kõik valitsused Rootsis arvanud et sisseränd on positiivne. Keegi ei saa teisele näpuga näidata, et tegite valesti. Erand on nn Rootsi EKRE, kes väidab, et oleks juba 15-20 aastat tagasi tulnuks kehtsetada palju karmim sisserännupoliitika. See erakond on aga pikka aega olnud Rootsis poliitilises isolatsioonis, seega üldse mitte võrreldav EKREga Eestis, kuna EKRE on olnud valitsuserakond.

Praegune Rootsi valitsus väidab, et lahendus on rohkem politseitööd, määrata kriminaalidele karmimad karistused ja reguleerida sisserännupoliitikat. Küll aga usun, et rootslased ise saavad aru, et sellest ei piisa ja probleem on palju laiem. Ei taha rootslastele soola haavadesse raputada, aga usun, et praegune olukord niipea ei lahene. Mis järeldusi saame Eestis teha?

https://epl.delfi.ee/artikkel/...

Märkmed: