www.DELFI.ee
Foto: Vallo Kruuser
Viimaseid nädalaid Eesti Panga nõukogu esimehena töötav Jaan Männik selgitab Delfile, miks ikkagi IRL tema asemel Mart Laari samale ametikohale eelistas ja miks president Toomas Hendrik Ilves temaga juba aastaid kohtuda pole soovinud.
Kas ja kellega oli teil jutt, et IRL esitab Teid ka uueks perioodiks Eesti Panga nõukogu juhtima?
Oktoobris helistas minule IRLi riigikogu fraktsiooni juht Kaia Iva ja küsis, kas ma oleks nõus tulema Toompeale seoses eesseisva Eesti Panga nõukogu esimehe määramisega. Kui üks riigikogu fraktsioon soovib Eesti Panga nõukogu esimehega kokku saada, siis ei ole küsimus, kas saad kokku, vaid millal saad kokku.
Minu mälu järgi oli meil pea tunniajaline kohtumine 7. novembril, kus ka fraktsioon informeeris mind, et juhul, kui president Ilves esitab riigikogule minu nime, siis oleks IRL valmis seda toetama. Tähtis on märkida, et IRL võttis minuga kontakti ja mitte vastupidi.
Miks nii ei läinud ja IRL otsustas toetada Mart Laari?
Jaanuari keskel helistas mulle Urmas Reinsalu ja soovis kokku saada. Tema aga teatas, et IRL loobub minu toetamisest Mart Laari kasuks. Rääkisin Urmas Reinsalule, et IRLil pole vaja minuga arutada, keda nemad toetavad, sest see on IRLi siseasi.
Kuna Urmas Reinsalu nõustus minu hinnanguga, et Reformierakond mitte mingil juhul minu kandidatuuri ei toeta, siis arvestasin juba sellega, et tulen Eesti Pangast ära 12. juunil. Jutuajamine oli konstruktiivne ja sõbralik.
Meie andmetel pole Te juba mitu aastat ametialaselt president Ilvesega kohtunud. Kas Te peate seda normaalseks? Mis on selle põhjuseks, et te omavahel ei kohtunud?
Kuna Ardo Hansson oli juba siis tugev kandidaat, et saada Eesti Panga presidendiks, oli kohtumise eesmärk tutvumine, hoolimata sellest, et president tunneb Ardo Hanssonit varasematest aegadest.
Presidendi nõunike kaudu olen alates sügisest saatnud talle signaale, et võiksime riigipeaga kokku saada. Aga kohtumist ei ole aset leidnud. Põhjust ma ei tea.
Kas hetkel on oht, et Eesti Panga nõukogu esimehe koht muutub ka edaspidi poliitiliseks ametikohaks?
Seda küsimust on raske lühidalt kommenteerida.
Te olete avalikkuse ees rääkinud võimalusest luua uus parempoolne erakond. Nimetage paar põhjust, miks IRL ja Reformierakond ei suuda täita neid eeldusi, mida avalikkus taolistelt erakondadelt ootab?
Eestil on vaja kiiremini areneda, kui me täna areneme. Kui üks riik tahab kiiresti areneda, siis peab olema poliitikute ja meedia vahel rohkem usaldust, või laiemalt poliitikute ja rahva vahel.
Eestil on uued ja suured väljakutsed, näiteks väljarändamine, millel on rohkem kui üks põhjus, aga domineeriv põhjus on liiga suur palgavahe meie ja näiteks Soome vahel. Peame kasvatama majandust ja majandusküsimused ühiskonnas fookusesse tõstma.
Me peaksime ka kogu aeg tegelema riigiaparaadi efektiivsemaks muutmisega. Et pidurdada väljarännet, peab Eesti rikkamaks saama, ja teine põhjus, miks rikkamaks saada, on see, et täna on liiga palju inimesi Eestis, kellel on raskusi igapäevase toimetulekuga. Eesti parempoolsed erakonnad on stagneerunud. Huvi uue erakonna vastu on olnud üle ootuste suur.