Pealinnakiisu Reedik naudib Saaremaa jaanisauna leilimõnusid. Kaseviht on panges käpapärast ja vildist saunamütski läheduses, kui karvkate üle kuumenema peaks. See ei ole lavastus; kass sulandus omapäi sauna vaikellu, mis viimati lavale jäänud oli. Kuna suur kuumus ja põud olid valitsenud Eestis mitu nädalat enne pühi, siis polnud esialgu pererahval suurt isu jaaniks sauna küttagi. Võidupüha hommikul keerutas küll äike ja kõva vihm mööda saari ja ka mandrit, lubades enamikus paikades rahuliku südamega jaanituld süüdata, kuid siinne saaresaun jäigi erandkorras kassi päralt.
Üks jaanipäevaeelne maakodu projekt oli vana talumaja akendele uute võrguraamide ehitamine. Eestis ei ole siiani tavaline ei õhujahutus (nn „õhukonditsioneer“) ega ka võrgud akende ja uste ees. Siseruumide õhku on hakatud küll jahutama populaarsust koguvate õhksoojuspumpadega, mille peamiseks tööks on Eestis siiski talvine kütmine. Kärbeste ja sääskede eest on ka alati teisi kaitsevahendeid, näiteks rippuvad kärbsepaberid või veidi enam silmailu pakkuvad võrgust baldahhiinid. Säärane valge daam sai aidast välja toonud, kuid jäi rattaratsule ootama nagu müstiline ent nukker jaanipruut. Öösel kuuldavasti käis küla peal väikest sõnajalaõie otsimise kihutustööd tegemas. Hommikul turritasid rattakodaratest valged angervaksaõied.
Angervaksa (meadowsweet) õis põrnikaga. Kreemikasvalged ja aromaatsed õied asuvad varre tipus, kus need lehvivad tuules kui rebasesabad või unenäolised jäätisetörtsud.
Fotod ja tekstid: Riina Kindlam, Karja kihelkond
