Maris Meiessaar, reporter-toimetaja
www.DELFI.ee
USA-s Palo Altos suri 90 aasta vanuselt legendaarne eesti kunstiteadlane, kriitik ja õppejõud Boris Bernstein.
Bernstein sündis 17. novembil 1924 Odessas, õppis alates 1946. aastast Leningradi ülikooli kunstiajaloo osakonnas, lõpetades selle 1951. aastal. Nõukogude õppeasutustes valitsevate antisemiitlike hoiakute tõttu ei pääsenud Bernstein edasi aspirantuuri ning sattus erialase töö otsinguil Tallinna, asudes 1951. aastal õpetama kunstiajalugu Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (hilisemas EKAs). Kaitses 1968 Tartu ülikoolis kandidaadiväitekirja Eesti graafikast ja 1993 Moskva ülikoolis doktori väitekirja kunstiteaduse ja kunstikultuuri teoreetilistest küsimustest. 1988. aastast oli ta ERKI kunstiajaloo professor ning 1995. aastast EKA emeriitprofessor. 1995. aastal asus Bernstein koos pianistist abikaasa Friedaga elama tütre juurde Palo Altosse Californiasse.
1960.-1980. aastatel oli Boris Bernstein Eesti üks juhtivamaid kunstikriitikuid ja toonase kunstiuuenduse olulisemaid analüüsijaid. Tema sulest ilmus üle 300 publikatsiooni erinevates keeltes, sh. kataloogi- ja albumitekstid Aino Bachist (1961), Vive Tollist (1978), Ilmar Tornist (1978), Peeter Ulasest (1984), Nikolai Kormašovist (1985), samuti raamatud Eesti graafika (1970, vene k.) ja kriitikakogumik "Ringi sees ja ringist väljas"(1979). Paralleelselt kriitikutööga tegeles Bernstein kunstiteaduse metodoloogia küsimustega, avaldades selleteemalisi artikleid ajakirjades Sovetskoje iskusstvoznanie (hiljem Iskusstvoznanie), Kunstiteaduslikke uurimusi, kogumikes "Kunstiteadus ja kunstikultuur" (1990) ning monograafiates "Pahupidi Pügmalion" (2002, vene k.) ning "Visuaalne kujund ja kunstimaailm" (2009). 2009. aastal ilmus eesti keeles temalt mälestusteraamat "Vana kaev".