Et piduliste arv kasinaks jääb, oli juba ette arvata: külm ja vihmane ilm ning loomulikult Jalgpalli EM – Saksamaa mängis sellel õhtul Lätiga. Need 30 vaprat, kes aga kohale tulid, said osa nii mõnusast jaaniõhtust kui ka põnevast jalgpallimängust. Tänu tänapäevastele telekommunikatsiooni võimalustele olid kohaletulnud pidevalt kursis Portugalis toimuvaga.
Algatuseks sai ühiselt grillid ja peotelk üles pandud ning pidulaud kaetud. Samaaegselt käis Leili Tammel koos lastega metsas lõkke jaoks puid otsimas. Sest on selle vihmaga kuidas on, aga jaanipäeval peab ikka korralik jaanituli süüdatud saama. Ja tuli saigi vägev, nii suurte kui väikeste rõõmuks.
Kui kõhud head-paremat täis, võeti ühislaul üles. Vaatamata pillimeeste puudumisele, klappis mitmehäälne laul siiski kenasti.
Õhtu edenedes oli võimalik vanade tuttavatega lobiseda ning „uustulnukaid“ lähemalt tundma õppida.
Selle jaanipeo „peakangelaseks” oli aga kindlasti perekond Randalude seitsmekuune koerabeebi Juku, kes oma pöörase energia ja rõõmsameelsusega kõigi piduliste südamed võitis. Kuigi Juku koos oma perenaise Piretiga usinasti kutsudekoolis koeratarkusi õpib, oli ta need sellel õhtul vist kõik koju unustanud. Oli vaja ju järele proovida, kuidas maitseb hamba all plastik-kahvel; mis juhtub siis, kui väikest Vikit patsist sikutada või kuidas maitseb maasikatort — rääkimata sellest, et kõigi piduliste riided olid märgistatud Juku poriste käpajälgedega.
Ning oligi aeg lõkketuli kustuda ning selleaastane jaanipidu lõppenuks kuulutada. Tore oli ja vihma ei sadanud selle õhtul mitte piiskagi!