Jaanipäeva puhkused ja seadmete rike muutsid kasutamiskõlbatuks ligi 100 000 doosi vaktsiine
Terviseameti külmlaos muutus kõrge temperatuuri tulemusel kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca toodetud Vaxzevria COVID-19 vaktsiini, mis ootas teistele riikidele annetamist. Samas laos hoiti ka muid mittekoroonavaktsiine ja ravimeid, mille kõlblikkuse hindamine veel kestab. Jahutusseadmetega seotud kahekordne teavitussüsteem ei andnud temperatuurihälbest teada kummalgi juhul.
Terviseameti hoones, kus asub vaktsiinide ja ravimite jaoks kolm külmladu, tekkis jaanipühade ajal, mil inimesi tööl polnud, rike, mille käigus tõusis külmladude temperatuur lubatust palju kõrgemaks. Topeltsüsteemid, mis pidanuksid teavitama temperatuuritõusust nii terviseametit kui ka hoone omanikku, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS), vedasid alt, nii et kumbki süsteem automaatset häireteadet välja ei saatnud.
Temperatuur hakkas ladudes tõusma pikalt kestnud kuumalaine tõttu 22. juunist, ent kuna vahepeale jäid pühad, mil inimesi tööl polnud, avastas temperatuuritõusu üks töötaja alles 25. juuni hommikul. Selleks ajaks oli ruumides, kus peab olema temperatuur 2 - 8 kraadi, jõudnud tõusta juba umbes 15 kraadini.
Terviseamet algatas juhtunu asjaolude uurimise. Pressikonverentsil andsid juhtunust ülevaate terviseameti peadirektor Üllar Lanno, peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond).
"25. juuni hommikul tuvastas töötaja, et kaks ruumi kolmest on kõrgema temperatuuriga, kui lubatud. Ruumides oli temperatuur tõusnud vaikselt alates 22. juunist. Mingil põhjusel alarmsüsteemid ei käivitunud, mis sellisest temperatuuritõsust teada annavad," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
Ta lisas, et vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja ravimeid on seetõttu kasutuskõlbmatud. Lisaks 68 000 doosile AstraZeneca vaktsiinile, mis ootas teistele riikidele annetamist, läksid raisku ka sünnitusmajades kasutusel olevad vaktsiinid, näiteks rotaviiruse ja lastehalvatuse vastu.
Tanel Kiiki sõnul on ta rääkinud peaminister Kaja Kallasega ning palunud riigisekretär Taimar Peterkopil moodustada juhtunu uurimiseks komisjon. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno viitas, et vastutus võib temale langeda: "Kui riigikantselei komisjon on teinud oma töö ning kui selgub, et juhtunu on minu vastutada, tuleb mul see samm teha."
