Eesti, Läti ja Leedu Saksamaa Baden-Württembergi aukonsulid, senaator h.c. Helmut Aurenz, prof. h.c. Helmut Sigloch ja prof. dr. Wolfgang parun von Stetten, kutsusid meid Balti riikide 90. sünnipäeva tähistamiseks ühisele jaanipeole laupäeva, 21. juuni õhtul Stetteni lossi, Künzelsau lähedal.

Pidustus algas enam kui 900-aastase linnuse lossiõues vastuvõtuga, kus tervituskõnedega esinesid kõik kolm aukonsulit, alustades majahärra von Stetteniga, seejärel sai sõna Baden-Württembergi Liidumaa peaminister Günther H. Oettinger. Järgnesid tervituskõned Eesti, Läti ja Leedu valitsuste esindajatelt. Eesti Vabariigi tervitused andis edasi Riigikogu liige Urmas Klaas Reformierakonnast. Kõnelejad tõid esile kolme Balti riigi ajaloolist sarnasust ja tublidust oma vabaduse eest võitlemisel. Suureks ja rõõmustavaks saavutuseks peeti Balti riikide vastuvõtmist Euroopa Liitu ning nende majanduse kiiret arengut, aga ka suurepärast koostööd Baden-Württembergi Liidumaaga. Kõnede vahel esines kohalik jahisarvede puhkpilliansambel.

Ametlikule osale järgnes ühine koosviibimine hiiglasuure jaanitule ümber. Lisaks muudele hõrgutistele keerles tule kohal vardas tubli härg, nii et 400 peokülalist nälga ei jääks.
Mõnusa koosviibimise taustaks ja hiljem ka jalakeerutuseks mängisid noorteansamblid Leedust. Kui hämaruse saabudes jaanituli süüdati, segunesid leedulased, lätlased, sakslased ja eestlased kõik ühiseks suureks pereks ühisteks ringtantsudeks ümber lõkketule ja ka tuntud läti rahvalaulu „Puhu tuul ja tõuka paati“ laulmiseks.

Oma kõnes ütles Eesti aukonsul härra Aurenz mh, et eestlastel ja sakslastel on paljuski sarnased jaanipäevatraditsioonid. Aga üks erinevus on siiski, nimelt saksa jaanipäevadel ei saja vihma! Ja nii see ka oli. Alles pimeduse saabumisega muutus päikeseline päev pea troopilise õhutemperatuuriga talutavaks ka eesti rahvariideid kandnutele.


Järgmisel päeval kogunesid Karlsruhe eestlased ja estofiilid Ettlingen-Oberweieri grilliplatsile, et ka siitkandi rahvaga koos jaanipidu pidada. Tulijaid oli nii Heidelbergist kui Seattle’ist (härra Toomas Tuuling), rääkimata lähiümbruskonna inimestest. Eriti rõõmustas, et lisaks 23-le täiskasvanule, oli meil sel õhtul seitse last ja koer Juku ringi jooksmas ning peost osa saamas.

Kuna ilm nii kuum oli, otsustasime suure lõkketule ära jätta, küll aga oli lastele lubatud nende oma, n-ö mini-jaanituli süüdata, mille ka meie tublid „noorhärrad“ „daamide“ abiga süütasid ja kasvatasid. Sai grillitud, juttu aetud, uudiseid vahetatud.

Koos meeldivate inimestega lendab aeg aga kuidagi kiiresti ja ka jalgpalli EM-i õhtune mäng seisis ukse ees. Tuli asjad kokku pakkida, kõik lapsed metsa alt üles leida ja kodutee jalge alla võtta.

Kui mitte enne, siis järgmisel jaanipeol kohtume uuesti! See oli tore pidu tohutust kuumusest hoolimata.
(vt. ka www.degdeg.de pildigaleriid)

Meeli Bagger Karlsruhest

Eestlased Kanadas

TRENDING