Jaanitule muusikat: Virve Köstri, Aivar Teppo ja Olavi Kõrre CD tutvustus

Eestlased Eestis | 03 Jul 2002 | TNEWR

Alles tantsisid, kiikusid ja laulsid kodumaal eestlased jaanilaupäeval, tähistades pidupäeva sellele omase lustakuse ja naudinguga. Aasta pikimal päeval, lühimal ööl ei saakski nagu teisiti olla. Pole ka eestlast, noort või vana, kellel poleks keni mälestusi jaaniööst, sõnajalaõie otsimisest, üle lõkke kargamisest.

Toronto rahvas pole mõnda aega ühiselt jaanipäeva ja -ööd koos tähistanud; meeles on aga kogunemised Shadow Lake’is ja teistes kaunites kohtades; Québecis Pruulide talus lõkke ümber laulmine. Kuigi mõned üksikud ikka suvekodudes lõkke ehitavad, on nemad vähemuses.

Neile, kes igatsevad taga seda miljööd, tuleks soovitada uue CD ostmist, mille kuulamine tuletab just seda ühist tunnet meelde. Duubel CD Virve Köstrilt, Aivar Teppolt ning Olavi Kõrrelt hoiab kindlalt mineviku traditsioone, olles aga samas kindlalt olevikus. Virve Köster on tuntud saarte, eriti Kihnu laulutraditsioonide elushoidjana. Ta mitte ainult ei laula vanu, põlvest põlve edasi antud laule, vaid kirjutab ise uusi, olles sellega paljudele eeskujuks. Nii lõbusaid, nagu tarvis, kui ka meretragöödiatega seotud laule, nagu saartel ammumuiste kombeks. Esile tuleks tuua kahte Köstri laulu — „Estonia” hukk 28.09.1994” ja „Kurkse 11.09.1997”. Neid sügiskuu tragöödiaid ei tohi unustada, plaadilt leiab kuulaja lustakamate palade kõrvalt ka need heliloomingud, itkud uppunute mälestuseks.

Üks ketas on Aivar Teppo ja Olavi Kõrre koostöö. Esimene on lõõtsmoonikute Teppode suguvõsast, siin mängib ta nii eesti lõõtsa kui vene garmoshkat; rahva kandlel ja parmupillil kinnitab oma rahvusmuusiku ampluaad. Olavi Kõrre on samuti mitmekülgne muusikainimene. Plaatidel mängib ta viiulit, mandoliini, buzukit, kittari ja löökpille, ning vajaduse korral isegi laulab. Instrumentaalpalad nagu „Austria polka“ ja „Võru polka“ lausa sunnivad heinamaale tantsima minema. Muusikud on ka salvestanud naaberrahvaste viise - Rootsist, Soomest ja Siberist, kuid pearõhk on ikka „rahvapuaraselt“ kodumaisel, Kihnu, Muhu, Seto, Hiiu-, Saare-, Pärnu- ja Virumaa helinditel. Eriti haarav on Mulgimaalt „Väike Annike”, kus takti peab jauram. Nauditav ja kõrgtasemeline koostöö.

Teisel kettal toetavad kaks muusikameest Virve Köstri lauluhäält ning esitavad ka paar Kihnu „instrumentaali“. Silmad kinni teda kuulates võiks vanduda, et oledki saarel, Läänemere kaldal, adrulõhn ninas, mahe suvetuul puhub suitsuhõngu jaanitulest ninna. Seda meremotiivi leidub Köstri kettal loomulikult palju.„Merepidu” ja „Valge kajakas” lisavad laineid, kajakate kaikumiste kaja tagaplaanil. Pole kajaloodi vajagi, et aru saada, kus oled.

Talviseid laule on plaadil samuti - Kõrre ja Köstri meeldiv duett „Üle lumiste hangede” on vaikne ja rahulik. Ka sügist ning kevadet pole unustatud. Ent pearõhk on ikka merel ja suvel.

Virve Köster on mitmete rahvapilliansamblitega, nagu Kukerpillidega esinenud, teda võib pidada Kihnu esimeseks laululeediks.

Interneti kaudu saab rohkem informatsiooni selle duubel CD kohta, ka tellimisinformatsiooni. Klõpsi http://teppo-korre.maaturism.e... Plaat salvestati Tom Tom Beat stuudios, kõla ja tehniline tase on laitmatu. Plaadiümbrisel tänavad kolm muusikut Hiiumaa ja Koguva muuseumi, Ruhnu ja Kihnu rahvast, Eesti rahvamuusika fänne ning kõiki eestlasi üle laia maailma. Just neile tuleks eeskätt soovitada selle plaadi varumist, et tuleval aastal saaks taastada soikunud jaanikombeid võõrsil laulus ja tantsus.

Eestlased Eestis

Eesti uus valitsuskoalitsioon kuulutas välja uued ministrid ja tõstis maksusid