Pärast kõva pakase saabumist tõnisepäeval auras Tallinna lahe vesi võimsalt mitu päeva. Külmaga ilmus ka kiiskav päike, mille kiired läbisid suurt aurupada. Soome ja Rootsi vahet sõitvad praamlaevad saabusid sadamasse justkui läbi muinasjutulise pilve. Kuid juuresolev pilt näitab Tallinna lahte möödunud pühapäeval, peale viit kärepakast päeva. Jäätükid hulbivad vees nagu mannaklimbid mustikakissellis. Kaunist vaatepilti jälgib hallis vestis vaga vares. Foto: Riina Kindlam
23. jaanuari teadete kohaselt on Väinameri praegu tervenisti jäätunud; jää paksuseks keskmiselt 15 cm. Möödunud laupäeval avati esimene tänavune jäätee, mis kulgeb Haapsalust, Supeluse tänavalt Noarootsi Einby sadamasse. „Jääteel oli laupäeval rohkem autosid kui terves Haapsalus kokku,“ kirjeldas jäätee hooldaja Raivo Õiglas selle populaarsust. Trassile on kehtestatud kahetonnine koormuspiirang ning seal tohib liigelda vaid päevavalgel, kuigi kohalikud on juba mitu nädalat seal oma vastutusel sõitnud. Peatselt peaks saama ametlikult jääd pidi sõita ka Haapsalust Vormsi saarele. Selleks on vaja 21-22 cm paksust jääd.
Praamiliiklus toimib veel mandri ja Hiiumaa ning Saaremaa vahel, kuigi Hiiumaa liinil oli neil päevil liiklus häiritud madala veetaseme tõttu (63 cm alla Kroonlinna nulli), mille põhjustas tugev idatuul, mis vett avamerele kannab. Läinud teisipäeval süüdistati aga Saaremaa Laevakompaniid võimaliku jäätee lõhkumises, kuna nad vahetasid liinide parvlaevu, „lõhkudes sellega ära kuni paarikümne sentimeetri paksuseks külmunud jääkooriku ja lükates jäätrasside rajamise vähemalt nädalaks edasi“, kirjutab Meie Maa. Rahvas mõistagi ootab, et saaks tasuta vurada üle külmunud vee...
Erakordselt külmad ilmad on tekitanud ka Pärnu lahele kuni Kihnu saareni õhukese jääkihi ja jääpiir liigub edasi Ruhnu poole, kirjutas Postimees. Pärnu sadamakapten Riho Prints ütles, et jäälõhkuja Mars jõust hakkab väheseks jääma ja Tallinnast on tellitud suurem ja võimsam jäälõhkuja, et kergendada kaubasadama tööd.
Läänemere jääolusid saab jälgida internetis Soome Mereuuringute Instituudi vahendusel (www.iceservice.fi).
Viimase aja Läänemere jääkatte ulatuse maksimum naaberriigi mereinstituudi kohaselt oli aastal 1986-87, kui 405 000 km² Läänemerest, taani väinadeni välja, oli kaetud jääga! Seejärgselt on karmid ja ulatuslikud jääolud olnud talvedel 1995-96 (262 00 km²) ja 2002-03 (232 000 km² jääkatet). Kummagil talvel sai ametlikult autoga Hiiumaa vahet liigelda kokku 41 päeva. Karmidena on ajalukku kirjutatud veel 1984/85, 1962/63, 1941/42 ja 1928/29 aasta talved.
Et jää ei teki ainult merel, vaid näiteks ka torudes, kinnitab fakt, et läinud nädalal sai Tallinna Vesi külmunud vee- ja kanalisatsioonitorude tõttu üle 240 väljakutse. Paljud koolilapsed ja kirjakandjadki pidasid samaaegselt aga hoopis külmapühi. Maakoolides võivad 1.—4. klassi õpilased koju jääda 20-, linnas 24-kraadise pakase korral. Maakoolide 5.-9. klassi õpilastel on õigus koju jääda, kui külma on -25, linnakooli lastel tekib see õigus -28 kraadi juures ning Eesti Post katkestab posti kojukande siis, kui õhutemperatuur langeb alla 25 külmakraadi.
Võibolla nad kasutasid juhust minna peegelsiledale, lumevabale merele uisumatkale! Matkafirma SEIKLEJA.COM, kes on kolm aastat talviti korraldanud uisuseiklustele lisaks ka lumeräätsa (snowshoe) matkasid ja jääronimist, teatab oma võrgulehel, et „liialdamata võib öelda, et tingimused uisumatkamiseks on praegu maailma parimad!!!“. Merejääl liikumiseks laenutatakse huvilistele umbes 50 cm pikkused matkauisud, mis kinnitatakse matkasaabaste alla. Möödunud nädalavahetusel matkas avamerel uiskudel ja suusakeppide toel 50 inimest Rohukülast Hobulaiule.