Jagamismajanduse vähe räägitud külg: USAs on tekknud oma "kalevipojad", kel on karmid töö- ja elutingimused
Eestlased USAs | 28 Jan 2017 | EWR
28. jaanuar 2017
Tanel Saarmann, reporter
ärileht.ee
Jagamismajanduse vähe räägitud külg: USAs on tekknud oma "kalevipojad", kel on karmid töö- ja elutingimused
Foto: Priit Simson
http://arileht.delfi.ee/news/u...
USAs on levinud see, et Uberi juhid lähevad linnadesse, kus on võimalik teenida rohkem raha. Nad jätavad oma kodu ja pere viieks päevaks maha ning elavad kas kambakesi odavates motellides või lausa samades autodes, millega nad inimesi sõidutavad. Kunagi suuri rahasummasid maksnud megafirma on autojuhtide tasusid oluliselt vähendanud.
Uber, nagu teada on, ei ole oma juhtidele tööandjaks. Nad pakuvad võimalust ja viivad kokku sõitjad ning kliendid.
German Tugas on 42-aastane Uberi-juht. Loo tegemise ajal veetis ta öid enda autos, mis oli pargitud ühe söögikoha parkimisplatsile. Tugas sõidab San Francisco tänavail 70 tundi nädalas. Siin on tal tulusam ja kindlam töötada kui kodulinn Sacramentos. Niisiis lahkum mees iga esmaspäeva varahommikul kell 4 olles öelnud headaega oma abikaasale ja neljale tütrele. Ta sõidab 90 miili kaugusele ning hakkab inimesi vedama kuni ta teenib kokku 300 dollarit või on liiga väsinud, et jätkata. Enamasti suudab ta ööpäevas kokku ajada 230 dollarit (seda pärast kulude, nagu kütus, maha arvamist). Siis läheb ta nagu pool tosinat teist Uberi-juhti kindlale parkimisplatsile, et autos magada ja alustada uut pikka päeva.
„See on ohverdus," ütles ta, tõmmates oma Toyota Priusele nõjatudes suitsu. „Mu eesmärk on osta maja siia lähemale, et ma ei peaks iga päev siin viibima."
Suur osa Uberi täiskohaga sõitjatest naaseb tööpäeva lõpuks siiski koju, kuid palju on ka neid, kes seda ei tee. Nad ei ela nö rikastes linnades, kus nad ei saa nii kõrget sõidutasu. Ei ole piisavalt valgekraesid, keda tööle, koju ja lõunale sõidutada. Samas peavad nad siiski tegema väga pikki tööpäevi ning et aega ja raha veelgi kokku hoida, magavad supermarketite parklates, lennujaamades ja odavamates hotellides.
Mingil määral võibki seda pidada, omal ekstreemsel viisil, Uberi enda sõnul selleks, mida nad kõige paremini teevad: pakuvad juhtidele paindlikkust. „Uberiga teevad inimesed ise valiku millal, kus ja kui pikalt nad sõidavad," ütleb ettevõte. „Meie fookuses on see, et Uberiga sõit on rahuldust pakkuv kogemus, ükskõik millisel viisil sa töötad."
Uberi juhid terves riigis vahetavad heade magamiskohtade osas infot. Millise kaupluse turvamehed on kõige leebemad, kus on tasuta Wi-Fi. Isekeskis tehakse online-foorumis uberpeople.net nalja, et mõni motellikett võiks nende pealt kõvasti teenida.
Chicagos elav Walter Laquian Howard magab nö Uberi terminalis. „Ma lahkusin eelmisest töökohast arvates, et see töötab, aga läheb üha keerulisemaks ja keerulisemaks," ütles Howard. „Nad (Uber) peavad mõistma, et mõned meist teevad seda täiskohaga tööna," ütles ta.
Ta on ühe kiirsöögikoha parklas parkinud juba alates märstist 2015 ja seda viiel päeval nädalas. Ta hakkas Uberil autot liisima ning peab seetõttu töötama rohkem tunde, et selle eest miinimumtasu maksta. Nüüd, külmal ajal, ärkab ta iga kolme tunni tagant, et autot soojendada. Tema kõrval pargivad tavaliselt ka teised Uberi-juhid. Söögikoha töötajad lasevad neil kasutada wc-d ning ta teab juba väga hästi sealseid töötajaid. Nad on saanud justkui tema pereliikmeteks. Howard küsib neilt naljatledes tihti, et kas tema post on juba saabunud.
Tema tegelik kodu on 40 miili kaugusel. Ta elab üksi keldrikorrusel asuvas korteris. Enne Uberi töötajaks asumist töötas ta haiglaõe assistendina. 2014. aastal hakkas ta Uberiga sõites teenima nädalavahetuseti lisaraha. Kõik läks hästi ning ta arvas, et võitis jackpoti. „See oli suurepärane. Ma teenisin 40 dollarit tunnis. Polnud probleemi. Loomulikult lahkusin ma töölt, et saada täiskohaga sõitjaks." 2015. aasta sügisel muutus tema sõnul kõik. Uber hakkas pakkuma grupisõite ehk UberPooli ja otsustas juhtidele maksta väiksema osa noosist. Täna teenib ta 12,5 dollarit tunnis. Uber on lubanud, et nad püüavad UberPooli sõitjate jaoks mõistlikumaks muuta.
Andre Williams maksab aga 11 motellis veedetud öö eest 980 dollarit, aga tema sõnul on see hinda väärt, sest ta teenib nädalas neli korda sama palju, töötades 14 tundi päevas. Uber maksab neile sõitjatele regulaarselt lisatasu, kes teevad vähemalt 120 sõitu nädalas. Tasu on kuni 500 dollarit.
Williams magas enne samuti parkimisplatsile pargitud autos, aga tema jalg hakkas paistetama, sest ta istus liiga pikalt ning ei olnud kunagi lamamisasendis. „Parkimisplatsil olen ma tavaliselt siis kui raha saab otsa."
Uberi abil sõidavad üle maailma kokku enam kui 1,5 miljonit juhti. Firma ise ütleb uhkusega, et nende juhtide arv, kes sõidavad vähem kui 10 tundi nädalas on kasvanud pea 60 protsendini. Mida nad aga ei rõhuta ja ei ole kunagi avalikult öeldnud on see, et pool sõitudest teevad ära need, kes sõidavad enam kui 35 tundi nädalas. Need töötajad toodavad ka umbes pool Uberi käibest ning on poolte sõitude taga. Neist omakorda väike osa on valmis leppima ekstreemsete tingimustega ehk elamagi neis samades autodes, millega nad päeval inimesi sõidutavad.
Ökonomistid nimetavad selliseid Uberi juhte "immigrantideks", kes otsivad tööd jõukamates linnades ja kulutavad raha oma kodukohas. Nagu meie kalevipojad, kes Soomes käivad.
Loo avakangelane Tugas ei pargi täna enam seal, kus ta intervjuu tegemise ajal viibis. Turvamehed hakkasid neid seal eemale peletama. Mõned Uberi juhid liikusid sealt edasi lähedal asuvale hämarale tänavale. Tugas aga veedab öid San Francisco Rahvusvahelise Lennujaama lähedal asuvas McDonalds'i parklas.
„Ma teen seda, sest olen iseenda boss. Ma ju mingil määral oman enda äri. Mul on vabadus ja see on ilus asi," ütles ta. Tema kõrval on veel kuus Uberi juhti.
„See töö ei ole kõigile. Need, kes võitlevad meie õiguste eest ei tea, mis tunne on olla juht. Nad arvavad, et meid ei kohelda hästi, aga ma olen õnnelik. Kui mulle see ei meeldiks, teeksin ma midagi muud."
Eestlased USAs
TRENDING