«Esimesed 50 km oli sõit hästi kiire ja punt kaotas kohe pea 20 meest 175st. Endal oli tunne alguses väga hea, isegi lihtne, kuid hõiskama ma ei kippunud, pikk päev oli veel ees. Olin juba päris optimistiks muutunud ja ootasin viimast 30 km, et proovida pundist minema panna (teistmoodi ma sellisel sõidul tulemust ei teeks, vähemalt praegu, sest toore jõuga mul siin uhkustada pole – tähendab pole kunagi olnud ehk tulevikus…). Kui sõidetud sai 160 km, käis äkki klõps jalgadest läbi. Reites hakkasid lihased kangeks kiskuma ja olid väiksed krambihoodki. Sain aru, et sellega mu tänane hea sõit piirnebki!» kirjeldab Taaramäe.
«Tõusudel hakkas väga raske, sest jõudu enam jalas polnud, kuid hambad ristis ja isegi mõned korrad lihtsamates kohtades proovisin rünnata. Kui viimast korda eelviimasele tõusule saime, siis kannatasin tõusu ära, kuid punt läks tõusul natuke puruks ja ette kujunes üks 30-meheline grupp, kuid kuna vahe oli väike, siis viimasel tõusu nukil (3 km enne finišit) otsustasin, saagu, mis saab, aga tahan endast maksimumi anda ning proovisin kõigest jõust esiotsa kätte saada (vahe oli väike – 10 sekundit maksimaalselt). Panin siis tõusul täiega ja sõna otseses mõttes meeter meetri haaval liikusin grupi sabale lähemale. Viimased 10 meetrit oli lõpmatu. Arvan, et peaaegu pool kilomeetrit sõitsin neid viimaseid meetreid tasa, kuid pundi kätte ma sain. Edasi jäi 900 m lõpuni ja minu õnneks puhus vastu tuul. Tuules oli kergem olla ja tänu sellele suutsin ees ära istuda. Ega see pundi kätte saamine nüüd nii vajalik poleks olnud, aga mu enda kuplile mõjus see hästi,» lisas 29. koha saanud Taaramäe. Samuti osalenud Tanel Kangert oli 55.
Järgmisena osaleb rattur samuti World Touri kalendrisse kuuluval GP Montrealil.
Toimetas Mariel Gregor, spordireporter
