Nagu mitmed analüütikud ennustasid, kujunes Ukraina presidendivalimiste teine voor väga pingeliseks. Kuna Janukovitši edu Tõmošenko ees on väga väike, siis võib ametlike ja lõplike tulemuste väljakuulutamine võtta tublisti aega. Samas näib, et Oranži revolutsiooni ühel peategelasel ei õnnestu oma unistust täide viia ning Ukraina presidendiks on tõusmas Viktor Janukovitš.
Eesti Päevalehe küsimustele vastates ütlesin, et 2004. aasta Oranž revolutsioon on tänaseks juba ajalooline sündmus, mis mõjutas oluliselt Ukraina sisemisi arenguid. Ennekõike tähendas see sõnavabaduse laiemat lubamist ning vabade valimiste põhimõtte kinnistamist. Paraku jäid nii mitmedki toonased lubadused (eriti korruptsiooni ohjeldamisel) revolutsiooni liidrite tüli tõttu ellu viimata. See võis saada ka saatuslikuks Julia Tõmošenkole, kes on nendel valimistel napilt kaotamas Viktor Janukovitšile. Rahvusvahelised vaatlejad on valimisi tunnustanud ausate ja vabadena, mistõttu tuleb ühel kandidaadil osata ka kaotada. Mis siis, et väga napilt. Ma ei usu, et võidu korral Janukovitš pöörduks tagasi 2004. aasta eelsesse seisu. Ta on ju peaministrina ennast juba näidanud.
Kannapööret ilmselt ei tule. Janukovitši selja taga on arvestatavad ärihuvid, kellele on tähtis säilitada sõltumatus oma turgude otsimisel nii idas kui läänes. Teisalt peab Janukovitš arvestama, et tema võit oli napp ning Kiievi ja Lääne-Ukraina elanikkonnale tuleb ka midagi pakkuda. Ka sisepoliitiline seis on sama kirju, kui enne eilset valimispäeva. Seetõttu on kõige tõenäolisem variant, kus Janukovitš üritab leida tasakaalu Venemaa ja Euroopa vahel. Samas tuleb tal peagi teha otsuseid, mis võivad mõjutada nii tema enda poliitilist karjääri kui Ukraina tulevikku. Üks nendest on Venemaa Musta mere laevastiku saatus pärast 2017. aastat.
Kuid enne lõplike järelduste tegemist ootame ära ametlikud valimistulemused.
(http://markomihkelson.blogspot... )