Kodus tuli tal kohe silmitsi seista ebameeldivate probleemidega, millest ka tänases lehes juttu on. Kuid presidendi visiidi järelkajad USA-s on igati positiivsed. Ükskõik kus ta ka ei viibinud ja kellega ei kohtunud, äratas suurt huvi Eesti, selle ajaloo ja tänaste saavutuste vastu.
Esile tuleks tõsta Silicon Valley's asetleidnud kohtumisi ja eriti olulist kokkusaamist ning mõttevahetust eestlasest investori Steve Jürvetsoniga.
Suurt tähelepanu pälvis ka presidendi kõne mainekas Stanfordi ülikoolis, mida kohapeal kommenteeriti ja refereeriti. Toonitati, et Eesti president peab oluliseks demokraatlikel väärtustel põhinevat poliitikat, kuna see vastab meie väikese riigi huvidele ja võimaldab leida lahendusi keerulistes probleemides.
Kohalikus ajakirjanduses on juttu ka sellest, et Freeman Spogli Institute for International Studies peetud kõnes tänas Rüütel Ühendriike Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamie eest.
President kõneles samas Eesti olukorrast Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina, nentides, et NATO ei kujuta mitte endast tööriistakasti, kust võib suvaliselt välja valida endale sobivaid töövahendeid, vaid see on poliitilise ja sõjalise koostöö tähtis mehhanism. Samas väljendas ta ka tänu USA-le viimase olulise rolli eest Eesti õhuruumi turvalisuse kaitsmisel.
Kõne lõpul küsiti president Rüütlilt Eesti-Vene suhete kohta. President andis kuulajatele tõhusa ajalootunni MRP tagajärgede ja Eesti vägivaldse annekteerimise kohta N. Liidu poolt, öeldes, et pea iga Eesti perekond kannatas selle all. Ta lisas, et kuigi Venemaa pole oma ajalooga siiani suutnud tegelda ausal viisil, mõistab ta ehk ühel päeval siiski, et Eesti on talle hea naaberriik.
President Rüütel külastas samuti Hoover Institutsiooni, kus arhiivispetsialist David Jacobs oli koostanud Balti-teemalise näituse. Muuhulgas olid seal välja pandud pildid Saksamaa kunagise välisministri Joachim von Ribbentrop'i albumist — sh ka kurikuulsa Molotov-Ribbentropi Pakti koopia.