Immigratsioon on paljude Euroopa riikide jaoks tulevaseks väljakutseks. Ka kahaneva rahvaarvuga Eesti arengu turgutamiseks on vaja juurde inimesi.
"Senised uuringud on näidanud, et kuigi eestimaalaste valmisolek võtta vastu immigrante on viimase 10 aastaga mõnevõrra suurenenud, on kartus teise väljanägemise ja taustaga inimeste suhtes võrreldes teiste Euroopa riikidega suur," tõdes Ainsaar.
Ainsaar lisas, et ainult pooled eestimaalastest pooldavad üldse immigratsiooni. "Samuti on suured erinevused inimeste vahel. Sõbralikumalt suhtuvad sisserändesse kõrgharidusega, nooremad, majanduslikult paremal järjel olevad inimesed."
20 riigi võrdlus lubab hinnata erinevate riikide poliitikate edukust. Eesti on uuringus osalenud 10 aastat, mis lubab teha ka ajalisi võrdlusi. „Selle aja jooksul on inimeste elu tervikuna läinud Eestis paremaks.
Huvi poliitika vastu ei ole kasvanud ega langenud, kuid usaldus Euroopa Parlamendi vastu ja rahulolu demokraatia toimimisega Eestis on suurenenud. Inimeste arvates on toimunud progress ka tervishoius ja haridussüsteemis. Inimesed ise on muutunud mõnevõrra avatumaks.
Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring ja ühiskonnateaduste taristu, mille eesmärk on ühiskondade arengu seaduspärasuste uurimine.
Projekti rahastab Eestis haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvahelistumise programm.
