Veebruaris ja märtsi alguses viibis Torontos Tallinnas asuva Eesti Arhitektuurimuuseumi kuraator ja fotokoguhoidja Jarmo Kauge, kes kureerib tänavu 23. septembril Tartu College’is avatavat Eesti arhitektide näitust (vt. ka EE # 7, 17. veebr. 2017). Näitus on plaanitud esmalt Tartu College’isse, misjärel 2018.a. Eesti Arhitektuurimuuseumisse; ja kes teab, võibolla rändab see edasi ka teistesse Kanada paikadesse, kuna see tutvustab Eesti päritolu arhitektide olulist panust Kanada arhitektuuriajalukku.
Nagu me lugejad ehk juba kursis, tuleb eelolev näitus eelkõige nendest Eesti päritolu arhitektidest, kes sündisid Eestis, omandasid oma hariduse Euroopas ning põgenesid Teise maailmasõja järel kodumaalt, jõudes hiljem Kanadasse, kus tegid oma peamise loomingulise töö. Mõned olid jõudnud juba kodumaal midagi projekteerida, kuid teised oma nooruse tõttu veel mitte.
Jarmo Kauge, kes on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ning Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust, sai aru juba keskkoolis õppides, et arhitektuur on just tema ala, kuigi mitte hoonete projekteerimine, vaid ajalooga seonduv, samuti arhitektuurikriitika. Kunstiakadeemias õppimise kõrval asus ta tööle Eesti Arhitektuurimuuseumisse, kus tänavu suvel saab töötatud juba 10 aastat. Selle aja jooksul on ta teinud näitusi koos kolleegidega, ent ka ühe iseseisvalt — möödunud aastal Eesti arhitekt Roman Koolmarist, kes projekteeris Eestis 1930-ndatel aastatel mitmeid olulisi ehitisi, sealhulgas rekonstrueeris president Pätsi Oru lossi. Tänu Koolmari pojale, kes võttis muuseumiga kontakti ja hakkas USA-st seninägemata materjali saatma, selgus, et sõja järel kodumaalt põgenenud ja Eestis vähetuntud arhitekt töötas hiljem kõrgel tasemel Detroidis ning projekteeris palju huvipakkuvaid ehitisi.
Selle näituse järgselt tekkis koostöös VEMU peaarhivaar Piret Noorhaniga mõte, et omal ajal Eestist põgenenud ja hiljem Kanadasse jõudnud edukaid arhitekte on väga palju, ja miks mitte nende kohta uurida ja näitus koostada. Nii viibiski Jarmo taas Torontos vastavat materjali kogumas; tegemist oli juba kolmanda käiguga, ent tööd on ees veel rohkesti.
Jarmo tõdeb, et tegelikult ollakse selle suurejoonelise näituse ideega hiljaks jäänud — paljud olulised arhitektid, kellega oleks tahtnud rääkida, on kahjuks juba siitilmast lahkunud. Nagu ta nimetab, ongi eelolev näitus suures osas järelehüüe neile arhitektidele, kes aitasid uut Kanadat üles ehitada. Mitmed neist on üldsuse jaoks üsnagi vähetuntud, ent andnud märkimisväärse panuse linnapilti. On eestlasi, kes projekteerisid juba 1950-ndatel olulisi hooneid, nendest on kirjutatud omal ajal ka siinses arhitektuuriajakirjanduses, ent isegi paljud eestlased ei ole teadlikud, et tegemist kaasmaalasega. Jarmole on olnud palju abiks 1994.a. Torontos välja antud raamat „Profiilid“.
Jarmo on kohtunud ja plaanib ka edaspidi kohtuda mitmete juba lahkunud arhitektide lähedastega, kolleegidega, tuttavatega. Praegu on kogutud materjal Jarmo sõnul veel küllaltki lünklik, ent kaasmaalaste abi ja infoga loodab ta seda täiendada. Kes soovivad selle näituse heaks kordaminekuks oma panust anda, võivad kontakti võtta Jarmo Kaugega e-maili teel: , kirjutada ning huvipakkuvat materjali saata võib ka Eesti Arhitektuurimuuseumisse: Ahtri 2, 10151 Tallinn, Estonia.
Objekte, mida pildistada ja näitusel esitleda, on palju — kui esimeses nimekirjas oli 70 hoonet, siis nüüd on see kahanenud umbes 40 peale. Lootus on teha koostööd Kanada parimate arhitektuurifotograafidega ning näituse järgselt on plaanis välja anda ka raamat.
KAIRE TENSUDA
Jarmo Kauge. Foto Mark Raidpere
