Järvalaste kokkutulekul Eesti Maja kohvikus üllatas esinaine Helmi Ründva kõiki oma muinaslugudega.
Üks nendest oli kiriku ehitamisest Järva-Jaani, milleks ei leitud aga kuidagi sobivat kohta. Iga kord, kui ehitust kusagil alustati, tulid öösel tulid kurjad vaimud või kurat ise ja lõhkusid töö ära. See juhtus Türje külas ja ka mujal. Nii on Kagavere külas säilinud veel tollest ajast kiriku vundament. Viimases hädas pandi härjale rangid kaela ja lauluraamat sarvede vahele, et härg leiaks kirikule sobiva koha. Härg olevat käinud mitu nädalat ringi, ühest kohast teise, kuni viimaks jäi praeguse Järva-Jaani kiriku kohta seisma. Sinna ehitati kirik, ilma et kurat oleks enam ehitajaid kiusanud.
Teine lugu oli Paide naistest, keda sunniti Mäo mõisale linu ketrama. See oli halb, käsi lõhkuv töö, mistõttu üks naine keeldus linu ketramast. Ta viinud linad turuplatsile ja pannud need seal põlema. Selle peale Mäo mõisnik vihastas. Ta oli lasknud turuplatsi üles künda ja sinna kartulid maha panna.
1219. a olevat leedulased tulnud üle jää Sõrve poolsaarele; rüüstanud Saare-, Lääne- ja isegi Järvamaad. Tol ajal tahtsid nii sakslased kui taanlased eestlasi ristida ja läksid lõpuks omavahel Järvamaal sõtta. Ordu kaotas, ja eestlasi süüdistati taanlaste aitamises. See ei olevat meeldinud saarlastele, kes olevat tulnud järvalasi karistama. Aga Kareda külla kogunedes tekkis nendel tüli orduga, millest vähesed pääsesid eluga tagasi Saaremaale.
Kõige põnevam lugu oli siiski suurest kivist, mis oli Kõde küla Sepa talu koplis (Ülo Sipsaka isatalus). Mees nägi unes, et kivi all on rahapada. Ta läks pimedas vaatama, ja nägi kivi peal vilkumas sinist tuld. Tal hakkas hirm ja mees jooksis naabri juurde, kes tuli talle appi. Raha nad aga ei leidnud, ja see raha on senini leidmata.
Huvitav tähelepanek oli naabritest, mulkidest. Kui peale teoorjuse lõppu (1868) algas suurem mõisate maa jaotamine ja talude ostmine, leiti Järvamaal, et kui talu ostad 3–4-st tükist, siis mulgid ei tule seda ära ostma.
Lõpuks selgus, et imeliste sündmuste jälgi ja muinaslugusid leidub arvukalt ka hiljuti ilmunud raamatus „Järvamaa“, mis on müügil Eesti Majas.
Järgneval peakoosolekul oldi väga rahul eelmise juhatuse tegevusega ja see valiti ühel häälel tagasi samas koosseisus: Helmi Ründva, Ene Paulus, Toivo Kõhelik ja Endla Väliste.
Pärast lõunasööki naerdi südamest Ylo Mark Saare jutustuste üle tänapäeva väikelinna elust-olust Ontarios, ja ajakohased huumoriga lood Euroopa uudsustest tõid mõnele isegi pisarad silma.
Kokkutuleku eesmärk oli saavutatud sellega, et tuttavad tulid jälle kokku ja said oma muljeid ja lugusid jagada. Tundus, et head jutud on ikka sõbraliku vestluse ja suhtlemise aluseks, sest keegi ei soovinud niipea lahkuda. Jutt aina jooksis, ja kui tipptunni liikluse hirmu poleks olnud, oleks koosviibimine kestnud õhtuni. Seega oli järvalaste kokkutulek igati meeldiv ja rahuldav.
