„Metsas on parem kui linnas,“ algas sõbranna kirjeldus laagrist. „Metsas vikerlastega!“
Connecticuti osariigi Vikerlaste skautüksus on teist aastat pühitsenud jüripäeva suurejooneliselt, veetes kogu nädalavahetuse looduses, Järvemetsa skautlike noorte maa-alal New Jerseys. Nii saavad noored värske õhu kopsudesse ja hooaja esimese laagrielamuse, mis innustab edasisi pikemaid suvelaagreid veelgi enam ootama. „Lisaks saavad poisid, kes muidu kaugel elavad, ka maleva kodupaiga omaks võtta,“ usub laagrijuht.
Mändide alla valgele liivale kogunes 17.-20. aprillil väike, aga südi hunduparvik ja üks skaut. Poisid tulid kohale nii Connecticutist kui Massachusettsist, mõni oli 6 tundi laagrisse sõitnud! Hunduparviku juht nskm Leelo Linask oli ühtlasi laagri juht, abiks olid tal skm Madis Linask, skaudijuht Tenno Andra (New Yorgi Viiking), Vikerlaste vanem ja Skautide Liidu Peaskaut skm Rein Linask ja ammune vikerlaste sõber (kitarriga, mis on väga oluline!) ngdr Liina Sarapik Baltimore'i Tormitütarde gaidlipkonnast. Hinnatud köögiperenaise ametit pidas Linda Linask.
Loomulikult magati telkides, kuigi esimesel õhtul oli Leelo sõnul „Just alla 40 kraadi Fahrenheit…“ Matkati, harjutati vibulaskmist, õpiti esmaabi ja skauditarkusi (orienteerumist, sõlmesid, tuleohutust ja toidu valmistamist lõkkel, lipueetikat ja selle käsitlemist) ning istutati kaks paju tähistamaks Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Miks just paju? Laagrijuht seletab: „Jüripäeva paiku on õige aeg pajupillide tegemiseks, koor on selle aja paiku küllalt lahtine jne, aga avastasime eelmisel aastal, et Järvemetsal polnud paju leidagi, seega pille ei saanud teha! Lahendasime probleemi nõnda, et kinkisime Järvemetsale kaks pajupuud Eesti Vabariigi 90. juubeliaastal, lootusega, et kui hirved nad just päris maani ei söö, kasvavad nad kiiresti ja tulevikus saavad Jürilaagrit pidavad hundud ja skaudid pajupille meisterdada.” Väga sihtotstarbeline ja vaimukas mõtlemine!
Kindlasti tasub veel mainida, et hundud loendasid puuke (paraku varitseb Järvemetsa kandis puugioht), nautisid hullupööra sauna ja peaaegu täiskuud, argadest sööjatest said julged sööjad, lauldi uusi laule, kohati uusi sõpru ja „suuri vendi“ ja rõõmustati salamandri leiu üle, kelle kõhualune oli sinine, must ja peaaegu valge… Taaselustati ka möödunud suvel maleva suurlaagris Madis Linaski poolt püstitatud kokkuseotud palkidest karussell. Poisid kiitsid, et see olevat sõitnud kiiremini kui mullu.
Vikerlaste kitarriga sõber abijuhi rollis, ngdr Liina Sarapik meenutab: „Kõige suurem asi mis jäi mulle südamesse sellest laagrist oli, et vikerlased adopteerisid laulu "Metsavennad". Ma niisama hakkasin seda nendega laulma esimesel lõkkel and see oli suur hitt. Järgmisel päeval nad laulsid refrääni niisama omapead ja hiljem juba marsiti ringi seda lauldes! Alguses mõtlesin, et neile lihtsalt meeldis see refrään ja et äkki nad ei saa ikkagi aru ülejäänud laulust (kuigi me sellest rääkisime), aga siis juhtusin kuulama pealt, kui nad omavahel seletasid, et viimases salmis räägib pere Siberisse saatmisest… Nii et oli tõeline arusaamine!“
Eesti Skautide ja Gaidide Malevate USAs jüripäeva paraad oli sel aastal pigem aktus, kuid komandandi rollis oli siiski skj Tenno Andra. Teiste edutuste seas ülendati laagrijuht Leelo Linask nooremskautmasteriks. Peeti ka jumalateenistus Järvemetsa metsakirikus, teenis õpetaja Thomas Vaga.
Poisse rõõmustas väga nende sõbra, skaudijuhi Taivo Etsi tagasijõudmine tervena Iraagi missioonilt, kus ta teenis merejalaväe ohvitserina. „Vikerlastel on omanäoline side Taivoga. Nad jälgisid väga pingsalt tema olemist Iraagis: kirjutasid talle, saatsid pakke, palvetasid, tänasid, kirjutasid koolis projekte tema kohta. Tean, et minu poeg Markus pidas teda iga õhtu palvetes meeles,“ kirjeldab laagrijuht Leelo.
„See oli Taivo teine Iraagi missioon, nii et poisid väga peavad temast lugu ja olid mures ta pärast. Eks kõik sõjaväelased on kangelased nende silmis, aga Taivo on lisaks eesti skaut nagu nemadki! See on suur asi! Kui nad lõpuks nägid teda oma silmaga tagasi Järvemetsal, tormati talle suurte silmade ja siira imetlusega vastu. Väga lahe! Poisid on teda võtnud omaks. Kui Taivo peaks iialgi tuge vajama, on vikerlased kohe tema seljatagusena platsis!“ Möödunud aasta jüripäeval meisterdasid poisid endale nahast käevõrusid, mida nad kandsid kuni Taivo jõudis Iraagist koju.
Kohtumiseni suvel, Muskoka 2008 suurlaagris Kotkajärvel!
