Järvi sõnul oli ta 1980. aasta alguses poliitilistel põhjustel sunnitud Eestis lahkuma ja töötama 30 aastat maailma juhtivate orkestritega. Samas oli tema suur unistus pöörduda kunagi tagasi Eestisse ja asuda tööle sümfooniaorkestri juhina ning aidata kaasa Eesti muusikaelu edendamisse ja rahvusvahelisse tutvustamisesse.
Järvi märkis, et kahjuks lõi kultuuriminister sellise olukorra, kus tal ei olnud enam võimalik Eestis jätkata.
"Tulin Eestisse parimate kavatsustega, et leida toetust ja mõistmist Eesti muusikaelu edendamisel. Olen välismaal elades esitanud paljude väljapaistvate Eesti heliloojate teoseid ja pälvinud hulgaliselt mitmesuguseid autasusid, kuid mul on kahju, et Teie pole seda märganud," kirjutas Järvi Jänesele.
"Selle asemel asusite Teie koos peaminister Ansipiga mind süüdistama suurtes rahasummades, mida Teie ise mulle pakkusite lähtudes eelmise peadirigendi N. Aleksejevi töötasust, mida ma pole senini saanud ega soovi ka saada," teatas Järvi.
Järvi sõnul on ta üle elanud kümneid kultuuriministreid ja pidanud kogu elu nägema, kuidas professionaalsetesse muusikutesse suhtutakse üleolevalt ning nende probleemidele ei pöörata mingit tähelepanu.
Järvi sõnul tekkis tal seoses Eesti iseseisvuse taastamisega lootus, et olukord hakkab paranema, kuid siiani pole mitte midagi muutunud.
Maestro hinnangul vireleb Eesti esinduskollektiiv ERSO edasi ja see ei loo mingit perspektiivi noortele muusikutele.
"Klassikalisele muusikale ja eriti Eesti oma klassikalisele muusikale ei pöörata peaaegu mingit tähelepanu ja selle osatähtsus on aina vähenenud nii raadios, televisioonis, ajakirjanduses ja kontserttegevuses," kirjeldas Järvi olukorda.
Valitseb maitselagedus
Dirigendi sõnul valitseb kahetsusväärselt Eesti kultuuris üha enam pealiskaudsus ja maitselagedus, millega loodetakse teenida kasumit.
"Mida Teie olete ministrina teinud selleks teinud, et väärtustada Eesti professionaalsete muusikute tööd?" küsis Järvi oma kirjas.
"Estoniat" kasutatakse vääriti
Maestro sõnul on tal valus tunda, et Eesti valitsus ega riigikogu ei ole 20 aastaga midagi teinud professionaalsete muusikute töötingimuste ja esinemisvõimaluste parandamiseks.
Järvi märkis, et "Estonia" kontserdisaal on ainus mõeldav kontserdisaal, kus sümfooniaorkester peaks leidma kõik võimalused igapäevaseks tööks.
""Estonia" kontserdisaal on ehitatud meie rahva rahadega oma kultuuri edendamiseks ja see peaks olema ainult muusikute käsutuses, mitte igasuguste vastuvõttude ja õhtusöökide korraldamiseks. Ja hoopis mitte Eesti Kontserdi kontoriruumideks," kritiseeris Järvi.
Järvi sõnul on mõeldamatu, et mingid ärimehed korraldaksid endale uhke õhtusöögi näiteks Viini Musikverein’is, Amsterdami Concertgebouw’sis või New Yorgi Carnegie Hall’is.