Viimase 1,5 aasta jooksul on balletitantsija Järvi Raudsepp tegutsenud peamiselt Torontos ja mujal Ontarios. Oleme talle pühendanud tähelepanu Eesti Elu veergudel, eriti alates 2003. aastast, mil ta sai kutse osaleda Estonia Rahvusooperi hooajal Tallinnas.
Pärast pikemat ajavahemikku, mille jooksul Järvi osales kahe tantsukompanii koosseisus USAs, on ta hiljuti esinenud mitmes Ontario linnas taas balleti „Pähklipureja“ peaosas populaarsetes jõulueelsetes etendustes. Allpool on püütud küsimuste-vastuste vormis saada rohkem selgust Järvi tegevuse kohta Kanada kutselises tantsumiljöös.
Tundub, et oled küllaltki liikuv. Mida oled hiljuti saavutanud? Ontario Ballet Theatre kutsus mind novembris uuesti peaosa tantsima. See oli tõepoolest meeldiv.
Mida Ontario Ballet Theatre endast kujutab? OBT on peaaegu 30 aastat kestnud ettevõtmine, mille eesmärk on olnud viia ballett väiksematesse Ontario keskustesse. Umbes 12 aastat tagasi koondas kompanii oma tegevust ja jäi lavale tooma vaid ,,Pähklipurejat“ enne jõulupühi.
Mitmes linnas esinesid viimasel hooajal? Külastasime 17 linna, nende hulgas Lindsay, Picton, Parry Sound, Brockville ja Orillia. Suuremad linnad olid London ja Kingston. Viimases oli oma sümfooniaorkester. Tihti olid saalid välja müüdud. Toronto lähedal asuvas Newmarket’is toimusid vist kõige paremad etendused. Kaugel Põhja-Ontarios – Cobaltis ja Timminsis – oli kõige hoogsam publik, kes aplodeeris meile püsti seistes. Meil oli kuu aja jooksul kokku umbes 30 etendust.
Kas see polnud väsitav? Väga. Mõned reisid olid ülipikad. Etendusi oli nii päeval kui õhtul. Kahel-kolmel korral oli kolm etendust päevas, kui esinesime ka koolidele. Aga õnneks jagasin peaosa ühe noore venelannaga.
Siis said veidi puhkust? Pigem vaheldust. Siis mängisin laval vallatu Franz’i osa, mis oli mõnikord kõige toredam. Sain igal võimalusel lisada midagi erinevat sellele karakterile. Loomulikult oli selle järel vaja teisi rolle tantsida järgmises vaatuses.
Mis tegi peaosa nii nõudlikuks? „Pähklipurejas“ on mitmes lavastuses kaks esinejat, kes kehastavad Masha-nimelist isikut. Mõnikord on päris noor näitleja näidendi alguses Masha, kes siis unenäos (tegelikult laval) muutub täiskasvanuks ja hakkab nõudlikke tantsuliigutusi tegema. OBT-s on vähemalt viimastel aastatel kasutatud vaid üht tantsijat, kes alguses mängib last ja hiljem täiskasvanut. See teeb peaosa väga pingutavaks, aga samas ka väga huvitavaks.
Nii et olid rahul, et ei pidanud kaks korda päevas end pingutama? Niikuinii oleks toime tulnud ja kord oligi vaja seda teha. Igatahes sain teise peaosalisega suurimaks sõbraks nagu möödunud aastalgi, kui jagasin peaosa minuvanuse kena kanadalannaga.
Kuidas kujunes sinu sõprus viimasel hooajal venelannast kaasosalisega? 18-aastane Larissa on pärit Novosibirskist – kaugest Siberi suurlinnast. Kuna ta ei osanud sõnagi inglise keelt, olin talle keeleõpetajaks ja saime väga lähedasteks. Ta hakkas mind pidama oma vanemaks õeks ja lausa nuttis, kui kohe pärast etendusi pidi lahkuma meie sõpruskonnast.
Kui suures koosseisus te Ontarios rändasite? Meid oli umbes 25, kusjuures tantsijaid oli 19.
Küllaltki suur seltskond. Võiksime ehk veelgi kõnelda Ontario Ballet Theatre’i teemal, aga suuname nüüd tähelepanu ka muule tegevusele. Aasta tagasi oli sul haruldane esinemine – ütleme ,,showcase” – Tartu College’is. See oli tõepoolest ainulaadne. Lisaks tantsijatele panime selle lavastuse juures mitme inimese oskused mängu – filmitegija, tehniline lavastaja, muusikud.
Need etteasted toimusid Ballet Espressivo raames. Oled sa tolle kompanii koosseisus veel midagi üritanud? Pärast Tartu College’i programmi oli esinemine Ontario Dance Festival’il. Toimus veel ühe pikema tantsufilmi lõpetamine. Kokku olen esinenud neljas lühifilmis. Hetkel on vaja viimased filmid lõpufaasi viia.
Kus on võimalik neid filme näha? Neid näidatakse lühifilmide festivalidel. Kolme nendest nägime Tartu College’is. Loodame, et
Ballet Espressivo hakkab neid ka turustama.
Kas on vahepeal juhtunud veel midagi põnevat? Hakkasin sügisel Toronto Ülikoolis kursustel käima. Oleksin olnud kolme keele tudeng, kui eesti keele kursus poleks kahjuks ära jäänud.
Kurb lugu. Aga kuidas oli sul ülikoolis õppimise ajal võimalik minna tööle OBT-sse? Jõuluvaheaeg oli üllatuslikult ülipikk ja mul lubati töö tõttu kirjutada üks eksam uuel aastal.
Kas ülikool on sulle ka midagi erakordset pakkunud? Kursuste kõrval tekkis võimalus Toronto Ülikooli tegevuse raames osaleda muusikalis. Selle eest ei maksta mulle loomulikult tasu nagu OBT-is ja filmide puhul. Aga arvan, et õpin ka sealt midagi uut.
Mis on selle muusikali nimi? No kuidas öelda – ,,Karvad“; inglise keeles ,,Hair“.
See tuntud rokkmuusikal on ju hoopis midagi muud! Just nii. Vaatame, kuidas ma sellest välja tulen. Mind valiti tantsima esimese rühma hulgas. Peale selle peame ka päris palju laulma.
Kunas on etendus? 11., 12. ja 13. märtsil. Asukohta ma hetkel ei tea.
Jääme sedagi põnevuses ootama. Täname huvitava vestluse eest. 
