Enamus meist on teadlik Eesti dirigendi Neeme Järvi valimisest New Jersey Symphony Orchestra (NJSO) muusikadirektori kohale. Viimase koduks on Newarki uus esinduslik kontserthoone NJ Performing Arts Center (NJPAC). Orkester annab aga regulaarselt kontserte ka teistes New Jersey keskustes.

Ehkki Neeme Järvi asub uuele kohale ametlikult 2005. a. sügisel, hakkab ta „Music Director Designate“ tiitli all NJSO-d juhatama juba eeloleval sügisel. Nii on 2004/2005. hooajal kavas tema juhtimise all tervelt viis kontserti Newarkis, lisaks kontserdid New Brunswickis, Trentonis, Englewoodis, Morristownis, Princetonis ja Red Bank’is.

Kava pakub palju huvitavat. Suurvormidest olgu mainitud J. Brahmsi „Ein deutsches Requiem“, J. Sibeliuse viiulikontsert ja Beethoveni kontsert. Järvi hoole all on veel hulk teisi esitusi, sh. eesti muusikast R. Tobiase „Noktürn“. Peale maestro Järvi saate sel hooajal näha/kuulda mitmeid külalisdirigente ja esmajärgulisi soliste. Eriti huvipakkuv on eesti naisdirigent Anu Tali, kelle juhtimise all mängitakse Griegi klaverikontsert ja Sibeliuse 5. sümfoonia. Esimese kontserdi annab N. Järvi Newarkis juba 25. aprillil. Kavas on eesti helilooja E. Tambergi kaks teost flöödile — flöödikontsert ning „Musica Triste“. Solistiks on flöödikunstnik Maarika Järvi.

New Jersey ajakirjandus on eelmisest sügisest saadik tegelnud Neeme Järviga. Pealkirjad nagu „The Joyful Maestro“ ja „Jersey Symphony lands a global star“ kõnelevad ise enda eest. Kui aasta lõpul loetleti traditsioonilisi „best/worst“ igal alal, siis klassikalise muusika kategoorias “To Look Forward To“ all seisis N. Järvi siiatulek! Et koos sellega on olnud rohkeid viiteid ka Eestile, ei pruugi rõhutada. Mul oli juhus kohtuda isikutega NJSO juhtkonnast, kus ollakse huvitatud Eestist ja eestlastest. NJSO on Järvist on vaimustatud. Nendevahelisest koostööst on seega oodata häid tulemusi. Tänu hiljuti lahkunud muusikadirektorile Z. Macalile, kes siirdus tagasi Prahasse, on NJSO praegune tase kõrgem kui Detroidi sümfooniaorkestril 15 aastat tagasi, mil Järvi DSO juhtimise üle võttis. Kui mõelda, millisele heale tasemele DSO viidi, siis on NJSO-ga oodata vähemalt sama suurt edu. Muide, NJSO-l on eriline eelis teiste orkestrite ees. Nimelt müüs New Jersey miljonär Herbert Axelrod märkimisväärselt alandatud hinnaga oma haruldase keelpillide kogu NJSO-le. 30 pilli hulgas on hulk Stradivariuse ja Guarneriuse instrumente. Mida tähendab orkestrandile võimalus niisugusel instrumentil mängida! Mulle seletati, et orkestrandid jagavad viiulid-vioolad-tshellod demokraatlikult — pillid roteeruvad mängijate käes!

Hooajal 2004/2005 on N. Järvi veel viimast aastat Detroidis muusikadirektoriks. Tema viimane hooaeg pole aga vaikne luigelaul, vaid jätkuvalt kibe töö suurevormiliste helitöödega (G. Mahleri 6. ja A. Bruckneri 7. sümfoonia, C. Orffi ulatuslik kantaat „Carmina Burana“ (laulab RAM-i koor Eestist) jpm. Eesti muusikast on kavas E. Tambergi „Sümfoonilised tantsud“ ja E. Tubina 5. sümfoonia. Hooaja lõpus toimub suurejooneline maestro ärasaatmine. Sellega seoses austatakse tervet Järvide peret. Vanem poeg Paavo, Cincinnati sümfooniaorkestri muusikadirektor, dirigeerib viimast DSO kontserti juunis 2005, kus tuleb esiettekandele Erkki-Sven Tüüri kontsert viiulile, klarnetile ja orkestrile. Tütar Maarika esitab samuti juunis isa dirigeerimisel armeenia helilooja Parasadanjani flöödikontserdi. Noorem poeg Kristjan toob selleks ajaks New Yorgist Detroiti oma orkestri Absolute Ensemble, esinedes sealses kontserthoones. DSO loodab koguda küllaldase fondi, et Neeme Järvi tegevuse tähistamiseks välja anda mitmest CD-st koosnev album tema juhatatud helitöödega.

2005.a. astub Neeme Järvi tagasi ka Göteborgi Sümfooniaorkestri muusikadirektori kohalt mida ta on pidanud 22 aastat! Tänu Järvi sihikindlale tööle teenis see orkester Rootsi Rahvusorkestri aunimetuse.
Olen nüüd pikalt kirjutanud Neeme Järvist. Järgmisena tõstan esile Paavo Järvi tööd Cincinnati sümfooniaorkestriga (CSO). Temast peetakse seal sedavõrd lugu, et ta võitis hiljuti „Queen City Advocate Award’i“, kuna Paavo on toonud Cincinnatile ülemaailmset tunnustust. Tähtsaimaks tuleb siin piudada 2003.a. novembrikuist CSO kontsertreisi Jaapanisse, mis oli CSO esimene välisreis P. Järvi juhtimisel. Seda kroonis erakordne edu. Jaapani publik oli vaimustatud ning kõikjal nõuti lisapalu. Esineti kolme erineva kavaga.

On huvitav lugeda orkestrantide kommentaare. Nad panid reisi õnnestumise suurelt osalt Paavo entusiasmi, inspiratsiooni ja juhtimisoskuse arvele.
Saavutatud edu tiivustab plaanima uut välisreisi. Kui õnnestub leida majanduslikku toetust, toimuks järgmisel hooajal reis Euroopasse. Paavo unistus on muidugi viia CSO ka Tallinna, nii nagu Neeme Järvi viis Detroidi orkestri sinna mõni aasta tagasi. Loodame, loodame… Esialgu aga on oodata CSO uut esinemist New Yorgis, Carnegie Hall’is järgmisel hooajal.

Esile tuleb tõsta Paavo Järvi järjest suurenevat CD-de nimestikku. Seal on muu klassikalise repertuaari kõrval vähemalt seitse plaati pühendatud eesti heliloojatele — Tüür, Pärt, Sumera, Kasemets jt. Miks armastab maestro eesti muusikat? Ta vastab: „…sest ta on mulle väga südamelähedane… Ma edendan eesti muusika kaudu Eestit ennast.“

Ja nüüd Kristjan Järvi. 26.—29 veebruarini dirigeerib ta NJSO-d Newarkis, Trentonis ja Englewoodis. Kavas on Griegi süit „Peer Gynt“, Rezniceki „Donna Diana“ avamäng ja Debussy „Fauni pealelõuna“. Solistina esitab pianist Did Wu Rahmaninovi „Rapsoodia Paganini teemal“.


P.S. Olgu siinkohal avaldatud tänu Hugo Roomannile Cincinnatis, kes mulle pidevalt saadab materjali Paavo Järvi kohta.

Märkmed: