Allpool tuleb juttu Järvide dünastia kolmest dirigendist. Kõigepealt —
Neeme Järvi
Siin on peauudiseks muidugi, et Neeme Järvist saab New Jersey Symphony Orchestra (NJSO) uus muusikadirektor. Uudist levitas New Yorgi klassikalise muusika raadiojaam WQXR 28. oktoobri hommikul ja pikem artikkel ilmus ka NJ ajalehe The Star-Ledger esiküljel. Teatavasti lahkub Järvi Detroidi Sümfooniaorkestri (DSO) muusikadirektori kohalt 2005. a. kevadel. Sama aasta sügisel algab tal 3 aastane leping NJSO-ga. Tegelikult aga hakkab Järvi juba kohe töötama NJSO peadirigendina, tiitliga „music director designate“. Esimesed kontserdid NJSO-ga toimuvad 23.—27. aprillini, kusjuures solistina esineb Maarika Järvi (Eino Tambergi flöödikontsert).
Nüüd näete, miks nii raske on muusikakuulsuste tulemisi-minemisi jälgida. Neeme Järvi on ju ka Rootsi Göteborgi Kuningliku Sümfooniaorkestri muusikadirektor. Sealt ta astub küll tagasi 2003/2004. hooaja lõpul, kuid jääb edasi Jaapani Filharmoonia esimeseks külalisdirigendiks. Lisaks teeb ta intensiivset tööd Stockholmi Kuningliku Ooperi juures ja esineb mujalgi külalisdirigendina. Stockholmis dirigeerib N. Järvi terve R. Wagneri „Der Ring des Niebelungen“ neljaooperilise tsükli.
Kuigi töö Detroidis DSO-ga kestab veel mõnda aega, juhatab Neeme Järvi 2004/2005. hooajal juba NJSO-t kuuel kontserdil. Kui kõik need kohustused kokku panna, saame väga tegevusrohke tööpõllu.
Neeme Järvit jätkub ka Eestisse. Nimelt on suvine Pärnu kujunenud rahvuvaheliste muusikapidustuste keskmeks. Alguse sai muusikatraditsioon asjaolust, et kuulus vene viiuldaja David Oistrahh (1908–1974), Järvide perekonna sõber, tavatses suved veeta Pärnus, organiseerides seal mitmeid muusikaüritusi. Peale Oistrahhi surma hakati Pärnus korraldama David Oistrahhi nimelisi festivale. Nõukogude võimu lõppedes jäi ettevõtmine soiku, kuid taaselustati 1997.a. ning toimub nüüd igal suvel. Kontsertide seerias osalevad solistid ja orkestrid. Festivali raames tegutseb juba neljandat aastat Neeme Järvi Suveakadeemia — meisterklassid noortele dirigentidele. Sel suvel olid õppejõududeks Järvi ja soome dirigent Jorma Panula. Suveakadeemia on 10 päevane, väga intensiivne, kõrgetasemeline kursus. Sooviavaldusi osavõtuks saabub igast maailmanurgast, sel aastal laekus neid üle 100; vastu võeti aga ainult 17, nende hulgas üks naisdirigent, eestlanna Lilian Kaiv Tallinnast. Osavõtjad peavad ette valmistama orkestriga esitamiseks sümfoonilisi teoseid. Orkestreid oli sel aastal kolm: Moskva Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester ja Edinburghi Noorteorkester. Olgu märgitud, et Pärnu kontsertides on osalenud peale Neeme ka pojad Paavo ja Kristjan ning tütar Maarika.
Neeme Järvi on Suveakadeemia hing — ühtaegu nõudlik, kuid samas ka õpilastega suhtlemises vilunud.
Detroidi auväärne Orchestra Hall sai sel aastal uue moodsa juurdehituse — $60-miljonilise maksumusega Max M. Fisheri muusikakeskuse. Nii oli siis ka DSO uue hooaja avakontsert vastavalt pidulik: kavas muuhulgas Beethoveni viiulikontsert (Perlman) ja Aaron Coplandi 3. sümfoonia. Arvustustes kõlab taas: „The passion of Järvi, who has energized audiences and brought the DSO to a new peak of musical excellence…“
Paavo Järvi
Paavol algas kolmas hooaeg Cincinnati Symphony Orchestra (CSO) muusikadirektorina. Sellele kohale jääb ta vähemalt kuni 2008/2009. hooajani. Sealsed kriitikud on ühel meelel, et noorusliku energiaga Paavo Järvi on CSO-le toonud uut hoogu ja tõstnud tunduvalt orkestri kunstilist taset. Seda said idakalda muusikasõbrad kogeda CSO kontserdil NY-i Carnegie Hall’is möödunud kevadel. Äärmiselt positiivne on orkestri ja dirigendi vahekord; Paavo Järvi tööd hinnatakse seal väga.
P. Järvi on sel hooajal dirigeerinud juba kolme kava. Esimese kontserdi (12.-13. sept.) arvustuse pealkiri on iseloomustav: „CSO starts season explosively“. Oli ka põhjust, sest kavas olid Prokofjevi „Sinfonia Concertante tshellole ja orkestrile“ (solistiks norra tshellist Truls Mork) ning Shostakovitshi 5. sümfoonia — raskekaalulised helitööd. Arvustus ütleb viimase pala kohta: „ …at its finish, it exploded with the cheers and bravos of the audience.“
Samasuguse eduga läks teine programm 19.–20. septembril: Bela Bartoki 3. klaverikontsert (solist Robert Goode), Mozarti sümfoonia nr. 40 (g-moll) ning Raveli „Mother Goose süit“. Arvustus taas väga kiitev. Kolmandal kontserdil (jälle nädal hiljem) esitati J. Brahmsi 1. sümfoonia, Chopini e-moll klaverikontsert (solist Yundi Li) ja põimik J. Straussi valsse.
Nii nagu isa, reisib ka Paavo pidevalt üle maailma, juhatades külalisdirigendina orkestreid mitmel maal. Tähelepanuväärsed on ta saavutused salvestuste alal. Esimest kolme plaati CSO-ga — Berliozi „Fantastiline sümfoonia“, Sibeliuse 2. ja Tubina 5. sümfoonia, Stravinski „Petrushka“ ja „Tulilinnu“ süitidega — on müüdud erakordselt suurel hulgal. Olgu märgitud ka P. Järvi teened eesti muusika tutvustamisel rahvusvahelisele publikule: lisaks E. Tubinale on ta esitanud Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Lepo Sumera loomingut. Paavol on tihe side Eesti Riikliku Sümfoonia Orkestriga (ERSO) Tallinnas — ta on viimase külalisdirigent ja kunstiline nõuandja. Ja kõigele sellele lisaks saab aastal 2004 Paavo Järvist Breemeni Saksa Kammerfilharmoonia muusikadirektor.
Kristjan Järvi
Kristjanit tunnevad NY/NJ muusikasõbrad pikemat aega kui Absolute Ensemble kammerorkestri asutajat ja muusikadirektorit. See orkester on saavutanud suure kuulsuse tänu oma muusikalisele küpsusele ja ülimalt laiahaardelisele repertuaarile — vanast muusikast avangardsete teosteni. Rida nende salvestusi on pälvinud rahvusvahelisi auhindu. Äsja nimetati Kristjan Järvi muusikadirektoriks Austrias (vt. Eesti Elu 43, 17. okt.2003). K. Järvil on seljataga märkimisväärne karjäär. Aastatel 1998—2000 oli ta Los Angelesi Filharmoonia abidirigent, edasi töötas ta Rootsis, Umeå ooperi- ja sümfooniaorkestrite peadirigendina. Lisaks on ta juhatanud terve rea tuntud orkestreid Euroopas; ikka on edu olnud suur ja arvustused kiitvad.
Järvide tähelend
Kultuur
TRENDING
