Tarmo Multanen
Tarmo Multanen 18. märts.
Jätkuks „Pealinnas“ ilmunud artiklile.
VEB-fondi skisofreeniliseks kujunenud olukorra tagamaad on ilmselt kõige selgemalt väljendanud Mart Helme: „See näitab seda, et asi on nii tõsine, et selle nime avalikustamine põhjustaks doominoefekti. See doominoefekt oleks Eesti poliitilise stabiilsuse seisukohast katastroofiline ja Eesti parteimaastiku ümberkujundamise seisukohast tektooniline. Ja riigi stabiilsuse hoidmise ettekäändel, et poliitilist maavärinat ära hoida, on otsustatud, et paneme asja kalevi alla.“
Olete kindlasti tähele pannud kui kindlameelselt püsivad poliitikute suud lukus, kui jutt käib VEB-fondist. Haruldane üksmeel selles kaklusklubis, kas pole!
EKRE-t seevastu tuleb kiita, on ju nemad ühest vähestest, kes sellel teemal sõna võtnud, meenutagem kasvõi kahe aasta tagust Rahvusraamatukogus toimunud konverentsi ''Poliitiline korruptsioon Eestis: VEB-fondist Ärma taluni". Konverentsi ettekanded on saadaval Youtube's, soovitan kõigil huvilistel kuulata! Ei ole sugugi välistatud, et räiged rünnakud EKRE vastu on osaliselt ajendatud ka sellest, et neil on julgust sigadustest ilustamata rääkida.
Keskerakond. Kui veel mõned ajad tagasi oli VEB-fondi teema TTV, seega Keskrakonna jaoks tabuteema, siis viimased artiklid Pealinnas annavad lootust, et suhtumine on ehk natukene muutunud. Savisaare-Kallase mittekallaletungipakt võib ju eksisteerida, aga ilmselt on Keskerakonnas jõutud arusaamisele, et selle vale jalad ei ole sugugi nii sihvakad kui Reformierakond seda välja näidata püüab. Ning üritatakse distantseeruda.
Vabaerakond. Veel prognoosimatu seltskond. Palju sõltub Andres Herkelist. Mees, kes ilmselt teab VEB-fondi teemast sama palju kui meiegi. Oli ta ju Isamaaliidu ridades 2004.aastal Riigikogus üks VEB-fondi uurimiskomisjoni aktiivsetest algatajatest. Tookord lasti algatus Reformierakonna ja ResPublika ühisel jõul põhja, sest kuriteo aegumise 10 aastat ei olnud veel täis tiksunud. Herkel teab ja seda, mis meestega ta praeguste läbirääkimiste laua taga istub. Kas jäkub mehisust, näitab aeg.
Jääb üle lagunenud koalitsioon Reformierakond, IRL ja sotsid. See on seltskond kelle puhul Helme väljendus ''doominoefekt'' ehk kõige ilmekamalt sobib. Segastel asjoludel tekkinud ärieliit ja nende ostetud poliitika (poliitikud). Käriseb vale poliitikute poolelt, kisub see kaasa ka senised ''ärihaid'' ja vastupidi. Ainuke võimalus ellu jääda on vahendeid valimata võimul püsida.
Palju on imestatud, miks muidu nii innukalt meie peal hambaid teritada armastav suur idanaaber VEB-fondi asjas häbelikult vaikib ja etteantud suurepärast teemat meie halvustamiseks ei kasuta. Vastus on tegelikult lihtne. Jättes tähelepanuta selle suure kisa, mida ametlik Eesti publiku jaoks Venemaa suunas saadab, tuleb vaadata kulisside taha ning näha tegelikku alandlikku poliitikat, mida Reforierakonna juhitud valitsus ning Riigikogu suhetes Venemaaga on viljelenud läbi aastate. VEB-fondi mahhinatsioonidega on Siim Kallase juhitud seltskond Moskvale kätte mänginud sellise trumbi, et ega ilmaasjata ei kutsuta teda teatud poliitilistes ja diplomaatilistes ringkondades ''Kremli projektiks''.
Mai keskpaiku saab kaks aastat sellest kui hulk ettevõtjaid andsid Euroopa Inimõiguste kohtusse sisse hagi Eesti riigi vastu VEB-fondi kaudu haihtunud varade kompenseerimisnõudega.
Kaks aastat on aeg, mille jooksul Euroopa Inimõiguste kohus peaks otsustama, kas hagi menetlusse võtta või ei. Seega võib „suur“ selgus saabuda mais. Ning „viimasel minutil“ suutis Riigikogu kantselei keerata VEB-fondi tegelastele korraliku käru. Püüdes iga hinna eest salastada Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjoni kuulamiste helisalvestised, suutsid nad seda põhjendada terrorismi rahastamise ja rahapesu paragrahviga!!! Muidugi oleks huvitav teada saada, kellele küll selline õnnelik mõte pähe tuli ja kas see oli ametnike leid või aitas selle hiilgava tarkusega keegi kõrvalt. Igal juhul sai Euroopa Inimõiguste kohus juurde kaaluka asitõendi, VEB-fondi pikenevasse saagasse lisas aga ootamatu pöörde. Asi seegi.
Elame huvitaval ajal, armsad kaasmaalased!
Jätkuks „Pealinnas“ ilmunud artiklile.
Arvamus
TRENDING
