Just enne Tartu rahu aastapäeva tegid 39 Eesti „ühiskonnategelast ja ettevõtjat“ avalduse jäädvustada Boriss Jeltsini panust Eesti iseseisvuse taastamisel talle ausamba püstitamisega.
Avalduse taga seisvat laiahaardelist seltskonda on raske viia ühise nimetaja alla. Eesotsas on punakindrali poeg ja ärimees Raivo Vare. Ärimehi on veelgi, aga ka vanu tipptegijaid nagu Vaino Väljas ja Arnold Rüütel, lisaks Marju Lauristin. Ajaloolasi esindab David Vseviov, talle sekundeerib Heiki Ahonen Okupatsioonimuuseumist. Kas dissident Lagle Parek esindab saatusekaaslasi või Matti Päts oma vanaisa? Projekti elluviimiseks on asutatud mittetulundusühing, mille tegevust kutsutakse toetama kõiki, kellele on oluline Boriss Jeltsini mälestuse väärikas jäädvustamine. Ainsaks tingimuseks on konjunktuursete poliitiliste või majanduslike motiivide puudumine, mis aga osa liikmete tausta vaadeldes ei paista olevat täidetud. MTÜ nõukogus on Matti Päts, Raivo Vare, Heiki Ahonen, Jüri Kraft, Igor Gräzin, Ülo Kaevats ja Jüri Käo. MTÜ juhatajaks valiti Eesti rikkurite kaitseingel Meelis Kubits. Võib aru saada vanadest tegelastest, sest Jeltsin aitas neil kaasa minna vabadusvooluga, vältida piinlikke seisukohavõtmisi, ka ärimeestest, aga dissidendid?
Loomulikult andis Jeltsin Venemaa riigijuhina Eestile iseseisvuse vastu N. Liidu liidrite tahtmist. Ent ta ei teinud seda mitte suurest Eesti-armastusest, vaid soovist tõrjuda võimult Mihhail Gorbatšov ning haarata võim enda kätte. Kuna ta otsustas Venemaaga N. Liidust lahku lüüa, pidi ta selleks tunnustama teiste liiduvabariikide iseseisvust. Eesti jt Balti riikide soov iseseisvuda tuli talle kingitusena sülle. See oli kasulik ajalooliste arengute kokkulangemine, mitte tema südamesoov.
Lisaks tunnustas Jeltsin enda arvates ENSV-d koos igaühe õigusega „vabalt valida kodakondsust“, mitte 1940. a. okupeeritud Eesti Vabariiki. Tollal räägiti palju „suveräänsusest“, aga N.Liidus olid ju kõik liiduvabariigid „suveräänsed“. Just nagu N. Liit oli kas või kõige vabam riik kogu maailmas. Piirid olid kinni selle „vabaduse“ kaitsmiseks ja reisida sai ju ikka, kes Siberisse, kes Musta mere äärde. Viimast mäletavad paljud veel kommentaarides ja lugejakirjades hardusega.
Arvamustes ja kommentaarides puudub suurelt osalt ajalooline taust. Eesti vabanemine oli ju „külma sõja“ tagajärg ja nii Jeltsin kui Gorbatšov selle konkureerivad produktid. Otsustavaks sai 1991. aasta augustiputš, mille üritajad aitasid tegelikult Jeltsini võimule. Kogu maailm aastal 1991 ei koosnenud ainult Eestist ja Venemaast. Tegelikkuses said/taastasid N.Liidus iseseisvuse 15 riiki. Kas peaksid ka teised 14 riiki talle ausamba püstitama? Mitte oma mättalt, vaid väljastpoolt vaadates pälviks tänu eriti USA president Reagani kindel hoiak, mis viis N. Liidu lagunemisele. Eestis on aga veel juurdunud vahepealse ajupesu arvamus, et kõiges on süüdi rahvusvaheline imperialism eesotsas USAga. Kui keegi hakkab rääkima tänust lääne suunas, trambitakse ta verbaalselt maha.
Nagu ütleb kokkuvõtlikult Mart Helme: „Olles omakasu olupoliitilistel kaalutlustel Eestile teatud toetust avaldanud, oli Jeltsin kogu oma elu tõupuhas vene šovinist, kes kogu oma võimuloleku aja ei jätnud kasutamata võimalust Eesti riiki nõrgestada ja õõnestada“ (Delfi 02.02.). Loomult oli Jeltsin samasugune imperialist, nagu on olnud kõik Venemaa valitsejad. Ta alustas sõda tšetšeenide Itškeeria Vabariigi hävitamiseks. Ei tohi unustada, et ta ei viinud iseseisvast Eestist välja sõjaväge, jätkas sellega kaudselt okupatsiooni. Sõlmis alles 1994. a Lennart Meri ja Jüri Luigega lepingud Vene erusõjaväelaste edasijäämiseks Eestisse ja neile sotsiaalsete garantiide andmiseks. Nii peaksid eriti need tema ausamba püstitamist toetama! Aga kuna teda mõistekse Venemaal hukka kui 20. sajandi suurima geopoliilise katastroofi - N.Liidu lagundamise – arhitekti, pole tema austamine Moskva võimumeeste silmis just populaarne. Miks kummardab aga Eesti eliit seltsimeest, kes viimase hetkeni raius vägede väljaviimisele vastu ja hiljem upitas troonile Putini, kelle impeeriumimeelne Eesti-vaen pole vist saladuseks?
Mitmed kommenteerijad rõhutavad, et tegelikult tunnustas Eesti Vabariiki esimest korda Lenin, kes seepärast vääriks ka ausammast? See on vägev uusaegne ajalookäsitlus: Lenin ja Jeltsin tõid 1920 ja 1991 hõbekandikul iseseisvuse; aga Päts ja Laidoner andsid Eesti riigi vahepeal ära. Seega: Päts ja Laidoner – mutta, Lenin ja Jeltsin – ausammastesse! Kas Lenini ausambad tagasi? Seda lugedes jääb kahjuks mulje, et Eesti on vaba olnud ja on ainult tänu Leninile ja Jeltsinile.
Jeltsini peateeneks võib lugeda N. Liidu peaaegu veretut lagunemist. Ta aitas ka kaasa Eesti iseseisvumisele, kuigi see talle just ei meeldinud, meenutagem näiteks topelttolle. Minu arvates tuleks toetada Jeltsini tähenduse teadmist, aga mitte mingi monumendi – just nagu pronksmehe asendaja – püstitamist. See oleks ajaloolise vene tsaaride austamise vääritu jätkamine.
Jeltsini ausambast (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
EEsti Töörahva Kommuuna ei ole kunagi riigina eksisteerinid nii nagu ka näiteks Kuusineni Soome Vabariik, mille täpset nimetust ei ole mul käepärast.
EEsti ei ole kunagi NSVLI astunud ega ka sealt väljunud, küll aga oli okupeeritud.
Samba püstitajad võiksid endadalt küsida, et miks Saksamaa ei ole Gorbatshovile ausammast püstitanud.
EEsti ei ole kunagi NSVLI astunud ega ka sealt väljunud, küll aga oli okupeeritud.
Samba püstitajad võiksid endadalt küsida, et miks Saksamaa ei ole Gorbatshovile ausammast püstitanud.
I thought it was Reagan who declared "..bring down this wall." Where is his monument in Estonia ?
Eestil on ka teine ajalugu
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril.
See riik eksisteeris üldjoontes 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Vahepeal toimus aga teisigi sündmusi, sest kuigi Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska. 1917. aasta 25. novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said kommunistid. 28. novembril kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest.
2. detsembril ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära. Wabariiklastel õnnestus enne sakslaste saabumist 23. veebruaril, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti wabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Lenin tunnustas seda riiki 1918. aasta 8.detsembril ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Föderatsioon astus de jure 1990. aasta 12. juunil NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita aga ka Leeduta.
http://et.wikipedia.org/wiki/E...
Eesti Kütiväed
http://8mai.wordpress.com/2008...
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril.
See riik eksisteeris üldjoontes 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Vahepeal toimus aga teisigi sündmusi, sest kuigi Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska. 1917. aasta 25. novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said kommunistid. 28. novembril kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest.
2. detsembril ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära. Wabariiklastel õnnestus enne sakslaste saabumist 23. veebruaril, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti wabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Lenin tunnustas seda riiki 1918. aasta 8.detsembril ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Föderatsioon astus de jure 1990. aasta 12. juunil NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita aga ka Leeduta.
http://et.wikipedia.org/wiki/E...
Eesti Kütiväed
http://8mai.wordpress.com/2008...
Arvamus
TRENDING
