Andres HerkelPean tunnistama, et idee paigutada Tallinna linnaruumi Boris Jeltsini bareljeef ei tekitanud minus suurt emotsiooni. Ühtepidi on Jeltsin läinud ajalukku kui häbiväärse Tšetšeenia sõja vallapäästja. Teiselt poolt oli tal Eesti iseseisvumisel kahtlemata teatav roll ja kahjuks pole meie eluajal Venemaal positiivsema kuvandiga valitsejat olnudki.
Ehmatav oli aga lugeda Tallinna Linnakujunduskomisjoni liikme Tiina Tammetalu kirjutist Delfis (17. oktoobril), kus ta ilmselt komisjonis eriarvamust omava liikmena osutab plaanile paigaldada see bareljeef otse Pika Hermanni müürile. Ehkki müür võib olla linna jagu, on ruumiliselt ja sümboolselt tegemist Toompea lossi jätkuga.
No see ei lähe kohe mitte! Kuhu peaks siis paigutatama Eesti iseseisvuse loojad ja taastajad, kuhu meie Lääne toetajad? Jeltsini paigutamine niivõrd kesksele kohale Eesti riikluse peahoone jalamil jätab mulje, nagu me oleksime vaid Venemaa suuremeelsusest vabaks lastud protektoraat. Seda me ometigi ei taha.
Kogu see pusimine Jeltsiniga hakkab üha enam meenutama ühte ammust lugu, kui üks siinse aseri kogukonna esindaja hakkas ei-tea-kust tulnud käsulaua järgi otsima Tallinna linnaruumis keskset kohta president Heidär Älijevi kadunud abikaasa büstile. See oli ilmselgelt kontekstiväline soov, kuid visa, järjekindel ja rahaliselt hästi toetatud.
Erinevalt proua Älijevast, kel puudus Eestiga igasugune side (ja kelle büsti ei püstitatud), on Jeltsinil see side kahtlemata olemas. Sobivaim koht tema bareljeefi paigaldamiseks on ilmselt Tallinna Vene Kultuurikeskuse juures.
(
http://www.herkel.net/ )
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
tallinlane28 Oct 2012 04:02
Arvan, et kohalikud venelased peavad Jeltsinist väga vähe lugu, sest...
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama.
Eesti Vabariik astus NSV Liidust välja vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
NLiit eesotsas Gorbatšoviga tunnustas Eesti iseseisvust 1991. aasta 6. septembril.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
Loe kõiki kommentaare (1)