Klaveril esines Kristjan Randalu, kes on lõpetanud maailmakuulsa Manhattani muusikakooli magistrikraadiga. Kristjan elab New Yorgis, kuid jagab oma aega Eesti, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Saksofoni puhus Torontost pärit Mike Ruby, kes on parajasti õppimas samas Manhattani muusikakoolis. Kolmandaks esinejaks oli Eestist pärit ja New Yorgis elav lauljatar Hanna-Liina Võsa, kes on mitmeid aastaid esinenud operettides ja muusikalides Ameerikas, Aasias ja Euroopas.
Pärast „JK Jazz 2009“ siirdusid need kolm muusikut tagasi New Yorki, kus peeti omavahelist sidet ning sellest areneski mõte, et kokku tulla ja kuulajaskonnale midagi huvitavat pakkuda.
Esitati mitmekesist muusikat, kaasa arvatud „If I Were a Bell“ etendusest „Guys and Dolls“ ja „My Favourite Things“ etendusest „The Sound of Music“. Paljud esitatud palad olid andekalt seatud Kristjan Randalu poolt. Eriti meeldejäävaks ja mõjuvaks kujunes Kristjani omapärane stiil, kui ta mängis avatud klaveri keeltel sõrmedega lisaks tavapärasele nauditavale klaverimängule. Sama suurepärane oli Hanna-Liina selge, kristallkõlaga lauluhääl ning meeldiv ja avatud suhtlemine publikuga, kes koosnes nii kohalikest New Yorgi elanikest kui ka Eesti päritolu muusikahuvilistest.
Elegantses restoran-teatris oli rohkelt rahvast, kes nautisid eeskava ning tunnustasid seda aplausiga. Pealtvaatajate seas oli ka esinejatele tuttavaid inimesi. Eestist oli kohal lauljatar Liisi Koikson ja Torontost „JK Jazz“ festivalide üks eestvedajatest, Allan Liik.
Pooleteisetunnise õnnestunud eeskava järel siirdusid esinejad koos sõpradega lähedasse kohvikusse, kus meenutati ilusat kontserti ja ka hästi korda läinud „JK Jazz 2009“ festivali. Arutati ka „JK Jazz 2010“ festivali plaane ja unistusi, mille teostumise võimalused selguvad edaspidi.
