Jõekääru 50 — TEGEVUSED JA SINI-MUST-VALGE SEPIKODA (1)
Eestlased Kanadas | 05 Mar 2002  | Jaan VeenpereEWR
Kui Jõekääru on suveks oma uksed avanud ja lapsed kohale jõudnud, ärkab terve maa-ala ellu noorte vilkast tegevusest ja laulust ning kogu mets ja aasad kajavad laste kilkamisest. Rikkalikud on olnud Jõekääru tegevused, mida igal aastal on hoolega edasi viinud kasvatajatepere suvekodu juhatajaga eesotsas. Ülimalt tähtsaks peab aga lugema ka Jõekääru elanikkonda — seda noorteväge, kelle pärast oli suvekodu rajatud. Igal aastal on kasvatajad kaasa toonud oma erilised oskused sporditegevuse juhtimise, rahvatantsu, käsitöö, kunsti või mõne teise meelishuvi õpetamise näol. Tihti on kaasa aidanud ka lastevanemad ja paljud head Jõekääru sõbrad, kes on oma eriliste oskuste, teadmise või võimetega rikastanud suvekodu tegevust. Lapsed on saanud tegelda lohede ja lennukimudelite lennutamisega, fotokunstiga, kudunud vöösid ja lauatelgedel raamatujärjehoidjaid, võistelnud maleturniiridel ja õppinud kandlemängu. Sportlikes kavades on rohkem ruumi antud mitmesugustele võistlustele, mis on alati suvekodusse toonud elevust ja võimalust oma võimeid näidata. On peetud võrkpalli-, korvpalli-, tennise-, ping-pongi, kergejõustiku- ja ujumisvõistlusi. Ei ole ka puudunud looduse retked, süstasõidud, väljasõidud Seedriorule ja Simcoe järve äärde, hobustega ratsutamine ja paadisõidud. Laste tegevused on üle aastate olnud põimitud ka perekonnapäevade kavadesse või suurematesse programmidesse valguspidude aegadel. Kavadest on osa võtnud iga Jõekääru kasvandik — noored on pakkunud vanematele ja sõpradele ettekandeid, mis on jätnud kõigile sügava mulje. Alates 1977.a. on Jõekäärul olnud omaette hoone, kus lapsed on saanud teha puutööd, põletada mustreid ja pilte puu peale ja valmistada nägusaid nahatöid. Suur osa on antud laste oma fantaasiale. See tare on ka pikemat aega kandnud „sini-must valge sepikoja“ nime, sest palju naha- ja puutöid on valmistatud nendes värvides ja õpetajate kindla eestikeelse valve all. Endel Ruberg, rakenduskunstnik, skaudijuht ja tulihingeline eestlane pühendas enam kui 30 aastat noorsootööle Jõekäärul, õpetades nahatööd, püssilaskmist ja ta enda leiutatud ainulaadset külmetuspiltide maalimist. Mõned tegevused on jäänud püsivateks ettevõtmisteks — näiteks eestikeelsed vestlused, laulmine, rahvatants, sport/kergejõustik, võimlemine, laskmine, ujumine, elektrinõeltega puukaunistamine ja nahatöö. Jõekäärust on välja kujunenud tükike Eestit, mida üle 50 aasta on arendanud T.E.N.S. See on rajatud tervislikule sportlikule mängule koos eesti keele, laulu ja rahvatantsu õppimisega. Huvipakkuvad tegevuskavad on taganud lastele mõnusa ja sundimatu suvepuhkuse. Jõekääru Vaim elab lastes endis.





 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Anonymous05 Mar 2002 10:38
Endel Ruberg oli asendamata kuju meie ühiskonnas. Kas keegi lindistas ta Kalevipoja eepose jutustamist? On kahju kui see läks kaotsi. Paljudel Jõekääru kasvandikudel on meeles kuidas õhtul hilja E. Ruberg jutustas Kalevipoja kohta diapositiivide abil ja kuidas välk lõi kui puust tehtud mõõk käis vastu lauda.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Kanadas