Jõekääru 65. aastapäeva pidu
Jõekääru Suvekodu on nüüd ametlikult saanud seenioriks, kuid on veel kaugel, kaugel pensionieast!
Laupäeval, 15. juulil pühitseti Jõekääru 65. sünnipäeva perepäevaga. Kella kahest algas lahtiste uste päev, mille ajal sai osaleda foto-seiklusmängus, käia laagri tuuril koos JTP (ehk CIT) noortega ning teiste külalistega juttu ajada. Kella neljast hakkasid kõik 58 kasvandikku ja nende kasvatajad rivistuma sissetulekuks perepäeva show'ks.
Kasvandikud töötasid tragisti terve nädala, õppides rahvatantse, laule ning ka näidendeid, mida nad esitasid vanematele ja külalistele laupäeva pärastlõunal. Kõik laste näidendid olid omaloomingulised, mida nad kirjutasid ja harjutasid hommikuste draamatundide ajal. Grupp 1 rääkis loost, kus sääsed domineerisid üle maailma ja viisid ära ühe väikese poisi vanemad ning kuidas poisist kasvas Muskol-mees, kes päästis maailma sääskedest. Grupp 2 moodustas tantsu Backstreet Boys laulule Everybody. Grupp 3 näitas läbi laste silmade, kuidas oli Jõekääru 60 aastat tagasi vs. tänapäeval. Grupp 4 kujutles ette, kuidas oleks, kui Kalevipoeg oleks tänapäeval laagris. Väikesed tüdrukud esitasid väikese moenäituse. Väikesed poisid esitasid hea klassikalise lõkkenalja Kas on aeg veel? Kõik oli hästi läbi mõeldud ja pakkus publikule palju naeru. Ka kasvatajad näitasid, et saab töö kõrval lõbutseda, lauldes ja tantsides Saaremaa valssi. Lõpetati traditsiooniliselt Tuljaku ja Perekonnavalssiga, mille ajal laagrinoored jooksid publikusse ja tõmbasid ka külalisi tantsima. Show teadustajateks olid laagri juhataja Talvi Parming ja abi-juhataja Liisbet Valter-Kalm.
Mälestuskivi
Jõekääru rippsilla kõrvale, ilusa kasepuu alla, on ilmunud suur kivi Endel Rubergi mälestuseks. Sellele on kinnitatud metallist mälestustahvel sõnadega „Eesti keeles, eesti meeles“. Tänu JK60 raha kogumisele sai ilus mälestuskivi ostetud ja kohale toodud. Laupäeval peeti väike mälestamine ja formaalne kivi pühendamine, kus võtsid sõna Marcus Kolga ja Jaan Veenpere.
„Jõekäärul on iga kasvandik saanud tuttavaks eesti eepose „Kalevipojaga“. Enam kui veerand sajandit elustas Ruberg lastele eesti mütoloogilist kangelast oma hingestatud ettekannetega, tarvitades selleks valguspilte, Kreutzwaldi sõnu ja jutukesi. Pildistatud kunstiteoste kogu maalidest ning kunstitöödest Kalevipoja teemadel tegid Kalevipoja loo nii reaalseks, et mõni isegi hakkas tundma, et Kalevipoeg oli päriselt inimene.“ — Jaan Veenpere
„Nagu Rubergi kuulus nahast tammepuu, mille all on ohvrikivi: Endel Ruberg oligi meile see puu, kes andis meile julgust ja igatsust võidelda marude ida tuulte vastu. Eestimeelsus ja isamaa austamine imbusid meile tema sõnade ja tegude läbi. Endel Ruberg ei olnud meile lihtsalt käsitöömeister või mingi vana tark, ta oli kangelane. Päris, Eesti kangelane. Ta võitles meie rahva eest, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt, iga päev.
Siin Jõekääru suvekodus, Endel Rubergi tammepuust, kasvasid teised väiksed tammed, ja nendest uued noorukesed, kes Rubergi sõnumit ja võitlust edasi kannavad.
Ma siiralt loodan, et see mälestuskivi jääb meie noortele ja tulevastele põlvkondadele püha paigaks, kus me saame kõiki oma esivanemaid austada, kes on meile pärandanud eesti meelt ja eesti keelt.“ —Marcus Kolga
On väga sobiv, et kivi asub rippsilla juures, kus kõik teda mööda jalutades näevad ning mis on ikkagi veel tänapäeval noorte seas kõige ilusam ja südamlikum paik Jõekäärul.
Hiiekiik
Veli, hella vellekene, tee meil kiiku kiitusmail!
Endel Rubergi mälestamine tegi südame soojaks; Ülle Veltmanni tehtud õhtusöök, ka Jõekääru perenaiste abiga, oli väga hea; ilutulestik oli uhke ja värvirikas, ning koos Jõekääru sõpradega päeva ja õhtut veeta oli imeline.
*
Suur tänu kõikidele, kes aitasid korda panna 65. aastapäeva pidu, kes tulid külla ja pealt vaatama, kes käivad ja toovad oma lapsi ja lapselapsi laagrisse ning kõik, kes on aastate jooksul Jõekäärule panustanud. Rubergi mälestuskivi sõnade järgi — kanname oma ühiskonda edasi eesti keeles, eesti meeles. Püsigu veel 65 aastat Jõekääru Suvekodu!