Teine ja kolmas nädal Jõekääru Laste Suvekodus pühendati sel aastal vastavalt spordile ning mängule. Laagri juhataja Heli Oderi spontaansus ja entusiasm olid nakatavad ega saanud terve laagri vältel kordagi otsa. Tema saabumisega vallandus Jõekäärul tõeliselt kirev meeleolu, millest said osa kõik laagris viibinud lapsed ja kasvatajad.
Mängunädalal jaotati lapsed ning kasvatajad nelja meeskonda: Harju-, Pärnu-, Saare- ja Tartumaa. Iga meeskond sai kunstijuhi Saskia Järve maalitud maakonna vapi. Samuti jagati kõigile võistlejatele “bandannad” – riidest ribad, mida järgnevate päevade jooksul keha ümber tuli kanda.
Esmaspäevane mäng oli Imeline reis (Amazing Race), kus lapsed rändasid mööda Jõekääru maa-alal olevaid punkte ja täitsid mitmesuguseid ülesandeid. Teisipäeval toimus Kuldvillak (Jeopardy), kus küsimusi esitati kahes keeles. Teemad olid: loodus, reisimine, Eestimaa, kuulsad inimesed ning „Kalevipoeg“. („Kalevipoeg“ seepärast, et härra Jaan Veenpere pidas ühel õhtul kõigile laagrilistele „Kalevipoja“-teemalise ettekande). Kolmapäeval sõideti Timbercreek’i minigolfikeskusesse, kus pärast kaht sportlikku tundi golfiradadel istuti kompensatsiooniks maha ning söödi väga ebasportlikult pitsat ja jäätist. Neljapäev veedeti Jõekäärul muusikaliselt: toimus Jõekääru iidol: American Idol’`i stiilis lauluvõistlus, kus esitati laule nii inglise kui eesti keeles. Lastele aitasid laule selgeks teha eesti keele õpetajad Triin Arge, Merit-Madli Vaikla ja Ingel Undusk. Reedel harjutati erinevaid tantse: valssi, polkat, latiinot, hip-hop’i ning lindiga iluvõimlemist, sest õhtul toimus tantsuvõistlus „Tantsi, kui oskad“ („So you think you can dance“). Heli Oderil oli tantsuõpetajana abiks Eestist tulnud kasvataja ning tantsujuht, kergejalgne ja sihikindel Mari-Ly Karjane. Laupäeval peeti rahvastepalli- (dodgeball) ja köieveovõistlus (tug-of-war).
Mängunädala meistriks kuulutati Pärnumaa. Laupäeva õhtul toimus ka maskeraadi-stiilis pidu, millele järgnes öömäng, mis öömäng tugines legendaarsele Jõekääru elanikule – Soolamehele.
Spordinädalal jaotati laager kaheks võistkonnaks - Saksamaa ja Uruguay. Uruguay eesotsas oli Kairi Vaikla, Saksamaal Merit-Madli Kase. Mõlemad võistkonnad said vastava riigi lipu, mida võistlustel lehvitada.
Iga päev harjutati erinevaid spordialasid ja igal õhtul toimusid võistlused. Esmaspäeval mängiti jalgpalli, teisipäeval korvpalli ja ameerika jalgpalli. Kolmapäeval toimus kolmikvõistlus (triathlon), neljapäeval sõideti Simcoe äärde, kus leidis aset rannaolümpiaad -limbo, naiste kandmine vees, nuudlitega ujumine (pool noodles), ultimaatne kana (ultimate chicken), kotis hüppamine ja köievedu. Reedel mängiti võrkpalli, laupäeval ujuti ning tehti kergejõustikku (kaugushüpe, odavise, kuulitõuge, kettaheide, 100-meetri sprint, teatejooks). Võistkondade võimed olid nii tasavägised, et võistlused olid lõpuni hästi põnevad ja keegi ei teadnud, kumb võistkond tuleb esimeseks. Näiteks kolmikvõistlus kestis üle 52 minuti, lõppjooksus oli Saksamaa Uruguay’st umbes 30 sekundit ees, aga Jacob Küngi ülivõimas jooks tõmbas Uruguay lõpuks 8 sekundit ette! Spordijuhid Mihkel Tammo ja Peeter Karja olid laagri juhataja Heli Oderi tasemel: nad õpetasid ja jälgisid võistluste käigus kõiki laagri lapsi.
Üldkokkuvõttes tuli spordinädala võitjaks Uruguay. Õhtul toimus saalis spordiball, kusjuures saal kaunistati (Saskia Järve eestvedamisel) nädala jooksul kunstitares valminud sporditeemaliste maalidega.
Võib öelda, et Jõekääru elab hästi, sest siin oli kahe nädala jooksul nii palju mängu ja sporti. See oli tõeliselt hea võimalus kasvõi põgusalt tundma õppida mitmeid erinevaid spordialasid, mida meist mõni ehk iial varem proovinud polnud. Varustus oli tasemel. Võistlustele elati ägedalt kaasa. Anti endast parim. Mängiti ausat mängu. Pingutati, pahandati, lepiti ja rõõmustati. Lepiti, rõõmustati ja pingutati siiski enam, kui pahandati. Kõik tegid kaasa, keegi ei loobunud võistlemisest. Ja võistlus läks korda, sest osati nii võita kui kaotada.
